Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teismelisel on "seesmine kritiseerija" sisehääl, mis leiab kõiges halba, mida ta ka ei teeks. Ja sellises keskkonnas on enesehinnangul loomulikult raske kasvada. Mõni on oma kriitilise hääle kujundanud vanema või
mingiski tegevuses enam mõtet, sest nii kui nii lõppevad tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Tekib teatud surnud seis, kinnine ring. Teismelistel tekib kinnine ring tihedamini, kuna nad pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda - ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teismelisel on "seesmine kritiseerija" - sisehääl, mis leiab kõiges halba, mida ta ka ei teeks. Ja sellises keskkonnas on enesehinnangul loomulikult raske kasvada. Mõni on oma kriitilise hääle kujundanud vanema või õpetaja järgi, kelle arvamus on neile oluline. Hea on see, et seda seesmist häält saab ümber kasvatada, ja
Muusikateraapia seansse viiakse läbi individuaalselt, perekondlikult ning ka kollektiivselt. Muusikat kasutatakse teraapias eduliselt stressi maandamiseks, emotsioonide esile- kutsumiseks, nendega töötamiseks ning olenevalt vajadusele ka muutmiseks. Muusikat saab kasutada ka ängistuse vähendamiseks, kognitiivse korrastatuse soodustamiseks ning motoorsete tegevuste stimuleerimiseks. Muusika aitab inimestel eneseteadvust suurendada ja seeläbi jõuda parema enesehinnanguni. Muusikateraapia mõjub hästi kõigile - ei ole vahet, mis probleem kellelgi parasjagu on. [5] 1.4 Muusikateraapia ja stress. Lärm, aeg, raha: need ja paljud muud tegurid põhjustavad inimestes stressi. Antud probleemi all kannatavad paljud täiskasvanud, õpilased, üliõpilased ning ka vanurid [2]. Üheks lahenduseks selle vastu võidelda on muusikateraapia. See teraapialiik on küll veel vähetuntud, kuid kiiresti populaarsust koguv stressi vastu võitlmise vahend
Enamik lastest saab sellest teada liiga hilja ning nad on olnud juba vahekorras või kujundanud välja omad tõekspidamised.18 Enesehinnang Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga - eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni.19 Puberteedieas tekib esimest korda iseseisev hinnang. Enne seda määravad vanemad ja õpetajad selle ning laps võtab nende mõõdupuu omaks. Teismeeas sõltub enesehinnang valdavalt eakaaslaste arvamusest, mis kinnitab, et oled vastuvõetav ja atraktiivne. Kuna teismeline mõtleb, et on maailma kõige huvitavam ja tähtsam, siis eeldab ta sama suhtumist ka teistelt. Kuhu iganes ta ei satu, on kõigi pilgud pööratud vaid talle.
annaabi.ee 
