veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" · Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm · üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) · "Käekäik" (1973) · "Selges Eesti keeles" (1974) · "Armastuskirjad" (1975) · Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel · Eneseeitus · Alguse paljundamine · Allegooria · "Peiariluule" · Kõikehõlmav iroonia · Huumor · Mäng keelega · Teatraalsus · Üksiku ja üldise ühendamine · Tasapinnalisus · Ootamatus "Armastuskirjad" · 1975. a · Viimane Jüri Üdi nime all avaldatud teos · Hüvastijätt "peiarirolliga" · Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi · kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978)
kammermuusikat, oopereid. Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozarti huumor on mitmekesine, koosnedes sõnamängudest, paroodiatest, absurdinaljadest ja kõrtsiväljenditest kuni mitmete muude vihjeteni välja, mille moraalijüngrid Mozarti hea maine huvides kahe silma vahele on jätnud. Tavaliselt nimetas geenius end suureks narriks ja tohmaniks, alles viimastel aastatel ilmus juurde suur tahk -sarkastiline eneseeitus. Siiski oleks kohatu järeldada, nagu ei suutnuks Mozart näha elu pahupoolt ning pidada teda naiivseks optimistiks. Ta huumorisoon avanes eriti elu tõsisematel ja ühtlasi absurdsematel hetkedel. Mozart naeris protestiks ja ühtlasi ka selleks, et varjata oma tõelist loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki).
" W.A.Mozarti eripära(huumor) Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozarti huumor on mitmekesine, koosnedes sõnamängudest, paroodiatest, absurdinaljadest ja kõrtsiväljenditest kuni mitmete muude vihjeteni välja, mille moraalijüngrid Mozarti hea maine huvides kahe silma vahele on jätnud. Tavaliselt nimetas geenius end suureks narriks ja tohmaniks, alles viimastel aastatel ilmus juurde suur tahk -sarkastiline eneseeitus. Siiski oleks kohatu järeldada, nagu ei suutnuks Mozart näha elu pahupoolt ning pidada teda naiivseks optimistiks. Ta huumorisoon avanes eriti elu tõsisematel ja ühtlasi absurdsematel hetkedel. Mozart naeris protestiks ja ühtlasi ka selleks, et varjata oma tõelist loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki).
„Detsember“, „Ma olin Jüri Üdi“. 60.-te lõpus hakkas kasutama pseudonüümi Jüri Üdi, aga see pseudonüüm iseseisvus ja hakkas elama oma elu. Jüri Üdi luule sõnum paistab olevat vastuoluline ja ähvardav. Samas on see üsna sogane, hoiatavatest märkidest on raske aru saada. Eeskujuks võisid olla Talvik, Beckett, Morgenstern. Modernistliku vabaduse ja range klassikalise vormi kombinatsioon. Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel, sisekonflikt. Lõputu eneseeitus, uus mõte tühistab eelmise. Siire. Totaalne iroonia, mis parodeerib kõike, muuhulgas iseennast. Kogu kõneldav maailm muutub kahtlaseks. Iroonia ees on kõik võrdne, pole paremat ega halvemat. Teatraalsus, tekstid on hästi ettekantavad. Tähendamissõnalikkus. Hiljem üdilikkuse tuum taandub, lorilaul jääb tagaplaanile, tähendamissõnade pool tõuseb esile. Suurem selgus ja ühemõttelisus. Süvenevad müstilise kallakuga religioossed huvid. Eetiline, alandlik joon
põhjustatud inimeste poolt, kes ei tunne ennast armastatuna ja kelle eneseväärtus on madal. Meil kõigil on olemas nõndanimetatud negatiivsed tunded ja negatiivsed tundetõed, mis peituvad meie säilimishoiakute pinna all meie maailma poole pööratud palge taga, neid tõdesid ei tohi välja 4 näidata ning me ei paljasta neid. Nendeks võivad olla kurjus, hirm, rahutus, kartus, vihkamine, armukadedus, eneseeitus, mure, nutt või pettumus, mida me automaatselt tõrjume ning vaos hoiame. Oma tunnete allasurumine on aktiivne protsess, mis nõuab suurt energiahulka. Meie suletud energiavarud paiknevadki nendes tõrje- ja varjemehhanismides. Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi. Me paneme oma vaoshoitud tundeid seni tallele, kuni muutume sõna otseses mõttes tummaks, jäigaks ja tundetuks. Väsitav on kanda endas väljaelamata rektsioone ja tundeid.
annaabi.ee 
