isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst. Click icon to add p ic ture
luba kapselduda mugavasse rahulolusse ja mitte märgata demokraatlikuid piiranguid. c)kolmas osa ei muutunud kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusesse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtdele, neile aga kujutas ohtu vasakopositsioon. Muidugi ei tähendanud inimeste kohatine omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks. Elulaad:Eestlaste suur soov saada haridus,haridustaseme tõusuga suurenes ka lugemishuvi,1918-1949 anti väja 30 000 erinevat raamatut.Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused ,kontserdid ja kunstinäitused,maj. Ja poliitiise eliidi jaoks ka mitmed ballid ja seltskondlikud koosviibimised.vaesematele tsirkus ja kino.ka filmikunst arenes(heli-ja värvifilmide tulek) 1930. kohviku-ja restoranikultuur,seal mängisid tantsuorkestrid.1930
*Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks *Kolmas osa rahvast ei muutunud ei uue reziimi kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Inimeste kohatine omakaspüüdlikkus, ükskõiksus ja vasakpoolsus ei tähendanud seda, et rahvas tervikuna poles väärtustanud omariiklust. Vastupidi, absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks Elulaad *Endisel iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda *Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Sellele aitas kaasa avardunud kirjastamisvõimalused *Varasemate kunstiväärtusetute rahvalike jutukeste kõrvale ilmus üha enam nii eesti kui ka maailmakirjanduse tippteoseid *Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused,
annaabi.ee 
