suitsiidimõtteid ning sellele kaldumist prognoosida. Puhtpragmaatilisest perspektiivist võiks see aidata ohu vähendamise ressursside suunamist kõrgema ohuga õiguserikkujatele. 8 Kokkuvõte Kokkuvõtteks osutab see uuring mitme psühhopaatia hindamise meetodi kasutamise tähtsusele. Nii arstlikult ettekirjutatud kui enesearuande hinnangud lisasid enesetapule kalduva käitumise prognoosimisele ainulaadset vaheldust. Enesetapule kalduva käitumise puhul lisasid arsti poolt ettekirjutatud määr ja enesearuande hinnang unikaalset muutumist, mis rõhutavad vajadust edasiseks uurimuseks inkrementaalsetest valiidsetest alternatiivmeetoditest psühhopaatiliste isikutunnuste avastamisel. Käesolev uuring annab kõrge ohuga õiguserikkujate seas tõsise enesekahjustuse kohta käivale kirjandusele oma panuse
Kui anda piisavalt aega, aga ikka on suur osa vastustest valed, on tegemist võimete piirangutega) - käitumise vaatlemine (tests of typical performance) teatud kontekstis (nt. vaadeldakse, kuidas laps suhtleb oma sõpradega; kuidas patsient reageerib raviviisile; kuidas töötaja töötab katseajal, jne.); puudub üheselt defineeritud ülesanne, mida vaatlusalune püüaks täita; ka isiksuse- v arvamusküsimustikud kuuluvad siia. - enesearuande-küsimustikud (self-reports) vs vaatleja hinnangud; (nt. kliiniline intervjuu sisaldab nii käitumise vaatlemist kui enesearuannet) Testid: - tegevusvaldkondade järgi - vanuse põhjal - numbrilise väljundi ehk skaala omaduste põhjal - ülesande struktuur (valikvastus vs vaba vastus; verbaalne vastus vs tegevuse tulemus) - individuaal- vs grupitestid - testiskooride interpreteerimise alusel - normipõhised ja/või kriteeriumipõhised testid
L-, Q-, ja O-andmed Cattell kasutas oma uuringuis kolme liiki andmeid: L-, Q-, ja O-andmed. L-andmed saadakse inimese vaatlemisel igapäevases tegevuses. L-andmete saamiseks on kasutatud ka sotsiomeetrilist hindamist: koolis näiteks asuvad kõik eksperdi rolli ja annavad hinnanguid kaasõpilaste ning iseenda kohta. Siingi võetakse arvesse keskmised tulemused. Q-andmed saadakse isiksuse küsimustike abil. Isiksuse küsimustikud on subjektiivsed enesearuande testid. Q-andmed on subjektiivsed ja sisaldavad enam moonutusi. O-andmed saadakse objektiivsete testide abil. Objektiivsete testide puhul luuakse spetsiaalsed mikroolukorrad, mis soodustavad isiksuse põhiomaduste esiletulemist. Testide objektiivsus tagatakse sellega, et katseisikut ei informeerita mõõdetavatest omadustest. Cattell töötas välja süsteemi MAVA, mis paljude näitajate arvestamise järel võimaldas anda
annaabi.ee 
