ehk aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses Enesearendamisel etendab inimene ise aktiivset rolli ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole otsuste ning Vastutustunne näitab indiviidi võimelisust käitumise ja valmisolekut eest
Koolihariduse üldeesmärkidena on uues õppekavas: kujundada inimene kes ennast usaldab, on väärikas. Kes mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt. On avatud enesearendamisele. Kes püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ning seda ka oskab. Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib. Inimene mõtleb loovalt, kriitiliselt, süsteemselt, on avatud enesearendamisel ja oskab õppida vaid siis kui Tema sisemaailm on piisavalt sidustatud ja juhitud*. Kui objektide struktuur moodustab hierarhiaid ja toimuvad protsessid on divergentsed, so probleemidele leitakse mitmeid võrdväärseid lahendivariante. (J. Guilford, 1959.) ( ) Inimene on avatud eneseaarendamisele, püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima vaid siis kui objektid Tema sisemaailma struktuuris parajasti ei ole moodustamas suletud süsteemi
Koolihariduse üldeesmärkidena on uues õppekavas: kujundada inimene kes ennast usaldab, on väärikas. Kes mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt. On avatud enesearendamisele. Kes püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ning seda ka oskab. Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib. Inimene mõtleb loovalt, kriitiliselt, süsteemselt, on avatud enesearendamisel ja oskab õppida vaid siis kui Tema sisemaailm on piisavalt sidustatud ja juhitud*. Kui objektide struktuur moodustab hierarhiaid ja toimuvad protsessid on divergentsed, so probleemidele leitakse mitmeid võrdväärseid lahendivariante. (J. Guilford, 1959.) ( ) Inimene on avatud eneseaarendamisele, püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima vaid siis kui objektid Tema sisemaailma struktuuris parajasti ei ole moodustamas suletud süsteemi
Oluliseks küsimuseks juhtimisteooria tekkimise esimestel aastakümnetel oli ka ,,Kas heaks juhiks sünnitakse või õpitakse?". Esialgu pooldati pigem sünnipäraste võimete eelistamist. Tänapäeval ollakse selles osas jõutud seisukohale, et sünnipärased eeludused isiksuseomadustena on hea ,,stardipakk," mis aitab kujuneda liidriks, aga heaks juhiks saamine oleneb ka soovist (juhtivatele ametikohtadele kandideerimine), mis on eelduseks, et inimene teeks jõupingutusi enesearendamisel formaalse (näit. kõrgharidus ülikoolist) ja informaalse õppe vormis (näit. tuttavate juhtide ja mentorite soovitused, raamatute lugemine jne.). Teadlik enesearendamine majandusfookusega valdkondades on edukaks juhiks kujunemise protsessis oluline. Tabel 7. Hunt-Laingi eeskujumudeli tulemused (Türk 2001:93). 21 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad hakkasid levima 1950ndail aastail kritiseerides
annaabi.ee 
