8. Religiooni seos enesekontrolliga, enesejälgimisega, usulise motivatsiooniga, eneseammendumisega, emotsioonide reguleerimisega ja enesetõhususega. - enesekontroll e moraal (religioossed väärtused) - enesejälgimine nii kollektiivne kui ka individuaalne (nt palvetamine) - motivatsioon: Jumala tahte täitmine vs sisemine pühendumus vs harjumuspära vs karistuse vältimine vs käitumise hindamine igavikulises perspektiivist - eneseammendumine: moraalsed otsused nõuavad psühholoogilist ressurssi mis on ammenduv kuid taastatav ja arendatav; ei toimi kui tegemist on eksistentsiaalselt oluliste (instinktipõhiste/harjumuspäraste) otsustega - emotsioonide reg: kindlate veendumuste/uskumuste süsteemiga inimesed teevad vähem kaalutlemata juhusamme - enesetõhusus:isiklik vastutus oma tegude eest ja usaldus Jumala vastu; enese rahuldamine arvates tegevat Jumala tahet 9
Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav. Selles mõttes toimib moraal otsustamine sarnaselt lihase tegevusele. Autorid leidsid, et need katseisikud, kes pidid ohjeldama oma negatiivseid tundeid või langetama moraalseid otsuseid, olid järgmiste moraalsete ja intellektuaalsete ülesannete täitmisel suhteliselt vähem edukad kui moraalsete valikute ees mitteseisnud katseisikud. Eneseammendumine ei toiminud, kui inimeste jaoks oli tegemist eksistentsiaalselt olulise otsustega, instinktipõhiste otsustega (vastuseis intsestile näiteks) või kui teatud liiki otsuste langetamine oli kujunenud nende jaoks harjumuseks. - Religioosse inimese moraalse käitumise üheks erijooneks on, et moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis. - Religiooni üheks dimensiooniks on eetika. See tähendab, et erinevad religioonid
lõõgastuda. 4. Positiivsete mudelite olemasolu tugineb tõsiasjal, et me õpime sotsiaalset käitumist olemasolevate näidete toel. Religioosses kogukonnas või organisatsioonis on reeglina olemas inimeste näited, kelle elu teostab kogukonna väärtusi ja põhimõtteid. 16) Religiooni seos enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega. Sisuliselt on püütud religiooni ja moraalsuse seost kirjeldada kolme erineva mehhanismi abil. Need on enesekontroll, eneseammendumine ja tunnete reguleerimine. Enesekontroll on inimese võime käituda vastavalt tähenduslikele normidele ja väärtustele. Enesekontroll toimib kolme elemendi toel. Esiteks on vajalikud standardid, mis sedastavad hea ja halva. Teiseks peavad inimesed peavad olema võimelised oma käitumist kõrvalseisjana hindama (monitoring). Kolmandaks peaks olema inimestel sisemist jõudu neid standardeid järgida. Enesejälgimine toimub nii individuaalses kui ka kollektiivses usulises praktikas.
annaabi.ee 
