impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste tähendusrikkad üldistatud pealkirjad, aga eelkõige see, et erinevalt impressionistidest süveneb Rodin inimeste hingeellu ja näitab selle tihti dramaatilist sisu. Calais' kodanike traagiline enesealandus oma linna päästmiseks avaldus samanimelise skulptuurigrupi igas kujutletud inimeses erinevalt. Balzaci monumendist õhkub trotslikku elujõudu. Michelangelo maalitud Viimse kohtupäeva pilt Sixtuse kabeli idaseinal on kaudseks eeskujuks Rodini ,,Põrguväravatele", mille kallal ta töötas väga kaua, Michelangelo teoses lahutab võidukas Lunastaja õndsaid ja patuseid, Rodini keskne tegelane on aga traagiliselt sünge ,,mõtleja"
impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste tähendusrikkad üldistatud pealkirjad, aga eelkõige see, et erinevalt impressionistidest süveneb Rodin inimeste hingeellu ja näitab selle tihti dramaatilist sisu. Calais' kodanike traagiline enesealandus oma linna päästmiseks avaldus samanimelise skulptuurigrupi igas kujutletud inimeses erinevalt. Balzaci monumendist õhkub trotslikku elujõudu. Michelangelo maalitud Viimse kohtupäeva pilt Sixtuse kabeli idaseinal on kaudseks eeskujuks Rodini ,,Põrguväravatele", mille kallal ta töötas väga kaua, Michelangelo teoses lahutab võidukas Lunastaja õndsaid ja patuseid, Rodini keskne tegelane on aga traagiliselt sünge ,,mõtleja"
Moraali tagamõtteks elule kätte maksta. Siiani moraal seda ka edukalt teinud. Kontrollimatu ja loomupärase oleku eest. Moraal elu piiramine. Moraal takistab tegemast asju, mida tegelikult tahaks, aga ei sobi, pole sünnis, liiga vara. Moraalsed väärtused mõeldud inimkonna mannutamiseks. Hing vaim, vaba tahe, Jumal < valed mõisted. Teispoolsus, tõeline maailm.. mõeldi välja selleks, et tegelikku, ainsana eksisteerivat maailma alavääristada. Kristlik enesealandus võimuvahend. Hingeõnnistus puhas dekatents. Pidas end psühholoogiks. Ütleb, et inimene tunneb teises inimeses ära vaid iseenda. Inimesed portreteerivad ennast. Teadlikult kasutab oma teoses tegelasi, kes räägivad seda filosoofiat edasi. Nt. Shopenh, Wagner, lõpuks Zarathustra. Z nägi esimesena hea ja kurja võitluses inimelu peamist käivitajat. Enda arvates rõõmusõnumi tooja > mina saatus, mina geenius. Alates minuga on taasolemise lootus,