N ütleb, et ,,moraali peamiseks eesmärgiks on dekadentlik idiosünkraasia, mille peamine eesmärk on elule kätte maksta. Seni edukalt!" N leiab, et tema ülesanne on inimkond valmistada ette Suureks Keskpäevaks ajajärk, kui inimesed mõistavad, kust moraal tegelikult pärineb ja heidavad selle kõrvale. Moraal pärineb religioonist. ,,Valemõistete" abil püütakse inimkonda piirata hing, vaim, teispoolsus, vaba tahe, jumal. N ütleb, et kristlik enesealandamise idee ei ole muud, kui ainult võimuvahend euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamisel. N armastas end ise nimetada psühholoogiks. N'i üks psühholoogiline tõde: tunnetuslik apriorism veendumus, et inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast. Inimene provotseerib oma loomingus iseennast. N pidas end rõõmusõnumitoojaks e. evangelisteks. Leiab, et temas eneses on see kõik lihaks saanud (tema õpetus). Tema on rõõmusõnum ise. N kasutab julgeid väljendeid
Tuleb osata mõista teise inimese vajadusi! Saab küsida vajaduste kohta ning enda vajadustest rääkida. A. Edwards'i sotsiaalsed vajadused: - agressioonivajadus (teha teistele liiga, süüdistada teisi, kätte maksta) - armastamise vajadus (armastada ja olla armastatud); - aupaklikkuse vajadus (autoriteetide austamine, positiivse tagasiside saamine, anda järele); - domineerimise vajadus (suunata, juhtida, mõjutada, kontrollida, olla liider); - enesealandamise vajadus (aktsepteerida ebaõiglast karistust, süütunne, karistuse otsimine); - kaitstuse vajadus (tunda abi, toetust ja vajadus olla mõistetud); - korravajadus (plaanipärasus, kord asjades ja tegemistes) - kuuluvuse vajadus (sõpruse, koos tegutsemise ühinemise järele); - saavutusvajadus (edu, endast parima andmine); - sõltumatuse vajadus (iseseisvus, olla sõltumatu otsuste tegemisel);
2. Cicero vabariiklase aust Ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud, riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurust iseloomustab: väliste asjade põlgus ning suurte ja kasulike tegude tegemine. Vooruslik elu tagab armastuse, usalduse ja imetluse. 11 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au ja kristliku enesealandamise sobitamine: kristlik pühak peab end teistest vääritumaks oma pattude pärast; kui talle au osutatakse, võtab ta selle vastu viidates jumalale ega hooli sellest. 4. Feodaalne au Algselt sisu vallutustest; aadlisoost need, kelle esivanemate seas pole kedagi orjastatud; au legitimeerib vabade meeste kõrgemat staatust; kõrgkeskajal au puhul olulisemad karakteriomadused. Au nõuded: vasalliteet (võrdsuse ja hierarhia
annaabi.ee 
