Teised kas liialdavad või teevad seda puudulikult. Kui inimene hindab oma väärtust suureks ja ka on selline, eriti just suurte asjade suhtes, käib see ühe kohta kõige rohkem. Väärtusest räägitakse kui väljastpoolt tulevast asjast. Just ausse ja autusesse suhtub kõrge eneseväärikusega inimene nii, nagu peab. Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult. Enesealandaja jääb puudulikuks nii enda kui ka eneseväärika inimese väärtuse suhtes. Kergats liialdab aga iseenda, mitte eneseväärika suhtes. Eneseväärikad näivad üleolevatena. Eneseväärikal inimesel näivad liigutused aeglastena, hääl sügavana ja kõne kindlana, sest see ei kiirusta, kes muretseb väheste asjade pärast, ja see ei erutu, kes ei pea midagi suureks -- kõrgenenud hääl ja rabelemine tuleb just sellest. (Nikom.eetika, 2007: 82-87) Leebus on vahepealne ägeduse suhtes
Inimene, kes sellist mõõdukat au taotleb, seda nimetab Aristoteles eneseväärikaks inimeseks. Aristoteles eneseväärikusest Täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." Kui arvad, et oled eneseväärikas, kuid ei ole seda, siis oled rumal; kui oled, aga ei pea, siis enesealandaja. "Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärika inimese toimimisviisid Kuidas suhtub · auavaldustesse inimene rõõmustab, kuid au ei ole sama, mis loomutäius · auhaavamisse see pole üldse tähtis, eneseväärika inimese au ei saa haavata, sest tema ise on teadlik oma väärikusest
Millele peaks palju raha minema, seal kulutab ta vähe, millele aga vähe, seal palju. Pisinokitseja kõhkleb kõiges, mida teeb, vaadates, kuidas võimalikult vähe raha välja anda ja viriseda sellegi üle, arvates, et ta teeb kõike suuremal määral, kui peab. Eneseväärikus iseloomustab inimest, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. See, kes hindab oma väärtust kõrgemalt, kui see väärt on, on kergats; see, kes vähendab seda, mis ta väärt on, on enesealandaja. Suure eneseväärikusega inimene hindab end väärtusele vastavalt, teised kas liialdavad või teevad seda puudulikult. Eneseväärikale inimesele on omane, et ta ei palu midagi või siis väga vähe, aitab aga meeleldi. Väärikate ja edukate inimestega on ta uhke, harilike inimestega tagasihoidlik. /.../ Ta hoolitseb rohkem tõe kui kuulsuse eest, rääkides ja tegutsedes avalikult, sest ütleb otsekoheselt välja ka halvustava hinnangu. /..
annaabi.ee 
