Teadaolevatest seeneliikidest on mükoriisseid seeni umbes 5%. Nende seas on levinumaks ektomükoriisa, ligi 90%, millele järgnevad arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened (7%). ... Mükoriisaseened kaitsevad oma peremeestaime ka paljude teiste kemikaalide, näiteks fenoolsete ühendite eest. Taimse süsinikuenergia abil suudavad erikoidse ja ektomükoriisa seened koostöös kõdusaproobide ja bakterite toodetud ensüümidega tõhusalt lagundada mitmesuguseid orgaanilisi energiavaeseid jäätmeid. Mükoriisaseened kaitsevad taimi nii juure- ja lehehaigusi tekitavate mikroobide kui ka rohusööjate eest. Võib jääda arusaamatuks, kuidas seened suudavad lehtedes toimuvat mõjutada, ent katseliselt on tõestatud, et sümbiontsed seened sünteesivad madalmolekulaarseid ühendeid, mis juhitakse taime maapealsetesse osadesse. Mükoriisaseened aitavad tekitada taimedes ka indutseeritud süsteemset resistentsust,
Kui toit paikneb eraldiasuvais kohtades, siis ühe koha piires langeb toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem selles kohas viibitakse sest toiduvarud antud kohas järk-järgult ammenduvad. Vastust aitab leida nn. marginaalväärtusteoreemi alusel koostatud optimaalsusmudel. 10. Optimaalne toiduobjektide valik, näiteid. Kui toitu on rohkesti, tasub olla valiv (ignoreerida väikesi, väheväärtuslikke ja energiavaeseid objekte ja valida suuri ning väärtuslikke) -sest nt. nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele kulub enam-vähem ühepalju aega, kuid suurest pähklist saab rohkem toitu Kui toitu on hõredalt, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest toidupala otsimisele kuluv aeg ületab tema menetlemisele (katkihammustamisele) kuluva aja. 11. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik.
marginaalset piiri, mil uue toitumiskoha leidmisest tulenev kasu ajaühikus omastatava energia seisukohast kaalub üles selle otsimise hinna. Kui valiv tuleks olla toitumisel erikvaliteedilistest toiduobjektidest? See on järgmine küsimus, millega toituvad isendid igapäevaselt kokku puutuvad. Mainigem vaid, et ka see tugineb marginaalväärtusteoreemile. Mudeli ennustuse kohaselt: kui toitu on rohkesti, tasub olla valiv (ignoreerida väikesi, väheväärtuslikke ja energiavaeseid objekte ja eelistada ainult suuri ning väärtuslikke) piltlikult kulub ju nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele enam-vähem ühepalju aega (seega hind sama), kuid suurest pähklist saab toitu oluliselt rohkem (kasu suurem). Kui toitu on vähe, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest kvaliteetse, kuid haruldase toidupala otsimise hind (sellele kuluv aeg) on liiga suur, mistõttu valivus vähendaks puhaskasu.
annaabi.ee 
