määramine veres pärast maksimaalset pingutust. Paatkondade keskmine laktaadi kontsentratsioon veres pärast riigi regatte võib olla kuni 15 mmol.1-1 ja pärast riigi regatte 17 mmol.1-1. õigete treeningukoormuste korral suureneb vere laktaadisisaldus peale maksimaalse testi sooritamist alates ettevalmistusperioodist, saavutades parima tulemuse võistlusperioodi lõpuks. See näitab nii aeroobsete kui ka anaeroobsete energiatootmismehhanismide järjest suuremat ärakasutamist. Laktaadi kuhjumine veres sõltub nii tema produktsioonist töötavates 69 lihastes kui ka eliminatsioonist selliste organite poolt nagu maks, süda ja teised lihased. Laktaadi maksimaalsed väärtused on seda madalamad, mida kõrgem on anaeroobne lävi. Sõudjate kõrged anaeroobse läve näitajad tulenevad spetsiifilisest treeningurežiimist, mis
Madal pulss lamades näitab tavaliselt, et mõõtmisele eelnev päev ei olnud koormav. Püsti pulsi eraldi väärtuse kohta ei saa kummagi katsealuse puhul ühtegi kindlat järeldust teha. Subjektiivse väsimuse hindamine ning viimane puhkepäev on vähem objektiivsed parameetrid, mis võivad anda lisakinnitust või seada kahtluse alla pulsside järgi leitud väsimusfooni. Kõige objektiivsem näitaja treeningu intensiivsuse hindamiseks on üle AL viibitud aeg, sest seostub otse erinevate energiatootmismehhanismide kasutamisega (vt ptk 1.2.). Intensiivsuse hindamiseks sobib väga hästi ka keskmine SLS treeningu põhiosas, kuid kuna treeningud on sageli tsüklilised või atsüklilised, võib selle parameetri järgi järelduste tegemine olla veidi ebatäpne (vt ptk 1.3.5.). Treeningu mahu hindamiseks on hea parameeter treeningu kestus. Arvestades ka intensiivsust, seostub treeningu kestus energiakuluga treeningul, mis on väga objektiivne näitaja üldise treeningu koormuse hindamiseks
13. Kuidas vältida vastuolusid, mis tekivad dominandiprintsiibi rakendamisel treeninguprotsessis? Domineeriva süsteemi funktsiooni suurenemine toob seaduspäraselt endaga kaasa valgusünteesi aktiveerumise rakkudes, mis moodustavad antud süsteemi. Seega tuleks kasutada adaptatsioonide kombineerimist. 14. Miks on vaja tunda adaptatsiooniliste protsesside järjestikkust ja eriaegsust erinevate energiatootmismehhanismide arendamisel? Sest protsessid on risti vastukäiva iseloomuga ja seetõttu pärsiks arengut. Näiteks aeroobse võimekuse arendamine koos maksimaaljõu arenguga on ristivastukäiva iseloomuga. 15. Mis on nn jooksva adaptatsioonilise reservi sisu? Treeningu ja puhkuse vahekord on vajalik, et avalduks organismi kompensatoorsed mehhanismid. Milline osa on adaptatsiooniprotsessis metaboolse reaktsiooni tüüpide arvestamisel? vt lk 248 MA EI OSKA