Vastupidavuse jaotamine alaliikideks 9 Põhivastupidavus- näitab AV efektiivsust (aeroobse läve tasemel tehtav kestustreening). Tempovastupidavus- võime töötada maksimaalsel intensiivsusel ilma organismis tekkivate laguproduktideta (aeroobse läve tasemel tehtav treening). Maksimaalne vastupidavus- võime töötada maksimaalsel intensiivsusel, kasutades ATP taastootmiseks valdavalt aeroobseid energiatootmismehhanisme. Laktaatne kiiruslik vastupidavus- võime kasutada maksimaalselt energiat anaeroobsest laktaatsetest protsessidest. Alaktaatne kiiruslik vastupidavus- võime toota energiat kreatiinfosfaadi mehhanismist. Vastupidavuslikku töövõimet mõjutavad parameetrid Maksimaalne hapnikutarbimine ja maksimaalne aeroobne võimsus aeroobne töövõime näitab organismi võimet kindlustada töötavad lihased võimalikult rohke hapnikuga.
ning korralik saunatamine võib taastava efekti asemel mõjuda lisakoormusena ja pikendada taastumise aega. 35 Kokkuvõte Uurimistöö teoreetilise osaga täideti töö peamine eesmärk: anti mõõdukalt põhjalik ülevaade üldtunnustatud treeningu monitooringu põhimõtetest vastupidavusspordis lähtuvalt murdmaa- suusatamise eripäradest. Tutvustati treeningu periodiseerimise põhimõtteid, organismi energiatootmismehhanisme, südame löögisageduse jälgimise põhimõtteid ja vajalikkust ning erinevate intensiivsuste tundmist treeningul. Seejärel tutvustati vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid. Teoreetiline osa kujunes vastavalt töö põhieesmärgile ulatuslikumaks, kui nõuab praktilise osa mõistmine. Uurimistöö praktilise osaga täideti töö lisaeesmärk: anti mõõdukalt põhjalik ülevaade saunast kui levinud taastumisvahendist ning leiti seos saunale eelnenud treeningu ja sauna mõju
Akadeemiline sõudmine nagu kõik kestva lihastööga seotud spordialad esitab seega suuri nõudmisi erisugustele energiatootmismehhanismidele. Uuringutes saadud aeroobse ja anaeroobse energiatootmismehhanismi osakaal klassikalise 2000 meetri võistlusdistantsi läbimisel normaalkaalu meessõudjatel on esitatud tabelis 4.6. 2000 meetri võistlusdistantsi läbimisel kasutatakse sõudmises keskmiselt 70% ulatuses aeroobseid ja 30% ulatuses anaeroobseid energiatootmismehhanisme. Et kõik need protsessid toimuvad lihastes, siis järgnevalt käsitlemegi kõigepealt sõudmise käigus töötavate skeletilihaste kompositsiooni ja spordialale iseloomulikke skeletilihase omadusi. Tabel 4.6. Erinevates uuringutes saadud aeroobse ja anaeroobse energiatootmise mehhanismide osakaal 2000 meetri distantsi läbimisel normaalkaalu meessõudjatel. Aeroobsetöö Anaeroobse töö
annaabi.ee 
