suurem elektrivool, kui stabiilsel põlemisel; säästulambis toimub gaaslahenduse käivitamiseks igal sisselülitamisel lambi elektroodide soojendamine elektrivooluga, mis võib olla üheks rikke põhjustajaks korduval lülitamisel, säästulambi süttimine ei toimu momentaanselt, vaid mingi aja jooksul, mis kulub lambi elektroodide soojendamiseks; LED-lamp ei karda sagedast lülitamist, tegelikult puudub vajadus LED-lampe pidevalt lülitada - tänu üliväikesele energiatarbimisele piisab, kui lamp hämardumisel sisse lülitada ja valges välja lülitada; 7. Odavamatel luminestsentslampidel on probleemiks, et lambid hakkavad vananedes vilkuma; 8. Ohutus hõõglambid ja eriti halogeenlambid kuumenevad põlemisel väga kõrge temperatuurini, mis on puudutamisel ohtlikud ja vahel ka tuleohtlikud; LED-lamp soojeneb toatemperatuuril põledes maksimaalselt 65 kraadini, mis tundub käega katsudes kuum, kuid mitte mingil juhul ei kõrveta ega põhjusta tuleohtu; 9
ennast sõltumatuks kaamerapatareisid müüvatest kauplustest ja hotelli seinapistikutest ning võtta ette pikki retki loodusesse. Kindlasti mõtlevad täna AppleTM tarkurid tulevikus päikeseenergial töötavale iPhoneTM, iPodTM või isegi sülearvutile, kuid täna sõltub elektroonika valdavalt sellest, mis tuleb seinapistikust. Loomulikult pakutakse meile täna juba piisavalt energiasäästunippe nagu kuvari ümberhäälestamist väiksemale energiatarbimisele või rutiinselt standby mooduli kasutamist kui arvuti pole töös, kuid kõik need väikesed soovitused ei vabasta meid enam kui mõneks päevaks tsivilisatsioonist. Juhul, kui soovime pikemaks ajaks juhtme seinast välja tõmmata, kuid kasutada jätkuvalt oma iPod-i, fotokaamerat ja muid elektroonilisi abivahendeid, siis peame ennast varustama portatiivse päikesepaneeliga, mille mõõtmed võivad olla üllatavalt väikesed.
lõpus Jaapanis, viis toomapommi leiutamine ka millegi positiivseni: 1954. aastal läks käiku maailma esimene tuumaelektrijaam. Tuumaenergiat loetakse küll väga ohtlikuks, kuid tegelikult on tuumaenergia kõige odavam ning loodussäästlikum energia. Kuigi praegusel ajal paljud looduskaitsjad võitlevad tuumaenergia leviku vastu usun, et just tuumaenergia on lahendus meie üha kiiremini suurenevale energiatarbimisele. Tänapäev Viimase aja kõige tähtsam leiutis, ilma milleta ei oleks tänapäevane infoühiskond võimalik, oli loomulikult bipolaarse transistori leiutamine aastal 1947. aastal John Baarden, Walter Brattain ning William Shockley poolt. Sealtmaalt hakka elektroonika ning kõigi sellega seotud alade plahvatuslikult kiire areng: 1957. leiutati esimene personaalne arvuti (IBM 610), 1959. aastal loodi esimesed integraalskeemid.
kaamerapatareisid müüvatest kauplustest ja hotelli seinapistikutest ning võtta ette pikki retki loodusesse. Kindlasti mõtlevad täna AppleTM tarkurid tulevikus päikeseenergial töötavale iPhoneTM, iPodTM või isegi sülearvutile, kuid täna sõltub elektroonika valdavalt sellest, mis tuleb seinapistikust. Loomulikult pakutakse meile täna juba piisavalt energiasäästunippe nagu kuvari ümberhäälestamist väiksemale energiatarbimisele või rutiinselt standby mooduli kasutamist kui arvuti pole töös, kuid kõik need väikesed soovitused ei vabasta meid enam kui mõneks päevaks tsivilisatsioonist. Juhul, kui soovime pikemaks ajaks juhtme seinast välja tõmmata, kuid kasutada jätkuvalt oma iPod-i, fotokaamerat ja muid elektroonilisi abivahendeid, siis peame ennast varustama portatiivse päikesepaneeliga, mille mõõtmed võivad olla üllatavalt väikesed. Väiksemõõtmelisi päikesepaneele
5 Saksa LV ajakiri Die Heizkostenabrechnung Nr.5, 1997, lk. 18 19 44 "Eesmärgiks on energiakulude mõõtmise viimine tarbijate grupilt (maja, hoone) lähemale individuaaltarbijatele (korteriomanik), mis suurendaks individuaaltarbijate säästualase tegevuse aktiivsust. Projekt on vastavuses EL direktiivi 93/76 EEC (SAVE) nõuetega, mis kohustavad liikmesriike koostama ja rakendama programme energiakulude arvestamiseks vastavalt tegelikule energiatarbimisele. Tarbitud soojusenergia arvestamine toimub ca 80% ulatuses vastavalt tegelikult hoones tarbitud kogustele, kuid selle jaotamine individuaaltarbijate (korterite) vahel on lihtsustatud ja ei arvesta nende erinevat ning energiatarbimist mõjutavat käitumist. Elamutes toimub kütteks tarbitud soojusenergia koguste jagamine reeglina vastavalt korterite köetavale pinnale ja ei sõltu korteri sisetemperatuurist ja elanike poolt rakendatud energiasäästumeetmetest.
Välistemperatuur t e, C Köök mõõdetud Välistemperatuur t e, C Magamistuba mõõdetud Joonis 8.5 Mõõdetud ja arvutatud sisetemperatuur köögis ja magamistoas. Elamu summaarne elektrienergia tarbimine hoones tervikuna ja erinevates ruumides vt. Joonis 8.6, Tabel 8.3. Hoones tervikuna vastab mõõdetud energiatarbimine rahuldavalt arvutuslikule energiatarbimisele. Üksikute ruumide osas on vastavus väiksem. 3000 700 2500 600 Energiakulu, kWh Energiakulu, kWh
annaabi.ee 
