· Osa transporditakse kudedesse TDP-ks · 50% skeletilihastes, 40% maksas, südamelihases, neerudes, ajukoes · liig väljutatakse uriiniga Biofunktsioonid: · Koensüümiks -ketohappeid dekarboksüülivates ensüümkompleksides ja transketolaasis SV/RH/AH katabolismiks vajalik · Nukleotiidide sünteesi varustamine riboos-5-P-ga · Närviimpulsside ülekanne Defitsiit: tõsised närvitalitluse häired (glükoos põhiliseks energiasubstraadiks) · Kestev rohke alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid · Normaalset funktsioneerimist häirivad antimetaboliidid (püritiamiin, hüdroksütiamoon jt.) Tunnused: · Seedekulgla tegevuse häired, nõrkus, isutus, ärrituvus, emotsionaalne labiilsus, depressioon, anoreksia · Häirub seedekulgla HCl teke ja sekretsioon · Avitaminoosiks beriberi polüneuriit (kuiv beriberi), südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi)
33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomoeganismis, makroergilised ühendid 34. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. · Süsivesikute metabolism peab rahuldama üle poole (50-60%) organismi energiavajadusest. · Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru (glükoosi) taseme hoidmise normi piirides. · Mõnede kudede, organite jaoks on tavaolukorras glükoos ainsaks sisuliseks energiasubstraadiks. · Häired süsivesikute metabolismis avalduvad mitmesuguste haiguste kujul. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks kahele üldisele metaboolsele haigusele: suhkurtõbi ja rasvumine. Need on aga tihedalt seotud terve rea tõsiste meditsiiniliste probleemidega nagu ateroskleroos, kõrgvererõhktõbi, retinopaatia, neeruhaigused, kasvajad jt. Sahhariidide seedimine: 1 1
lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. · Süsivesikute katabolism peab andma umbes poole (50-60%) organismi toiduenergia vajadusest. Tavatingimustes on glükoos mõnede kudede, organite jaoks ainsaks sisuliseks energiasubstraadiks. · Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides · Süsivesikute metabolism tekitab monosahhariidseid eelühendeid · Häired süsivesikute metabolismis avalduvad haiguste kujul. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks kahele üldisele metaboolsele haigusele: suhkurtõbi ja rasvumine. Sahhariidide metabolism on sisuliselt glükoosi metabolism. Teiste monooside metabolism sulandub glükoosi metabolismi
glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. · Süsivesikute katabolism peab andma umbes poole (50-60%) organismi toiduenergia vajadusest. Tavatingimustes on glükoos mõnede kudede, organite jaoks ainsaks sisuliseks energiasubstraadiks. · Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides · Süsivesikute metabolism tekitab monosahhariidseid eelühendeid · Häired süsivesikute metabolismis avalduvad haiguste kujul. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks kahele üldisele metaboolsele haigusele: suhkurtõbi ja rasvumine. Sahhariidide metabolism on sisuliselt glükoosi metabolism. Teiste monooside metabolism sulandub glükoosi metabolismi
annaabi.ee 
