Harmoonilisele võnkumisele saab taandada ka keerukamate võnkumiste juhte, nagu näiteks aatomite võnkumised molekulides. Tahkekehateooria ja väljateooria mitmed probleemid on taandatavad harmoonilise ostsillaatori ülesandele. Kui jõud, mis viib süsteemi tasakaaluasendi poole võrdub hälbega, siis nimetatakse seda harmooniliseks ostsillaatoriks.näiteks molekulid kristallvõres. 45. Kvantmehhaanilise ostsillaatori erinevus klassikalisest 1) Ostsillaatori kogu energiaspekter on diskreetne ja tasemed mittekõdunud 1 E n = h n + . 2 1 2) Ostsillaatori minimaalne energia E 0 = h on tingitud määramatuse seosest 2 koordinaadi ja impulsi vahel, mistõttu esinevad nn nullvõnkumised. Klassikaline tasakaaluolek, kus koordinaadil ja impulsil oleksid korraga kindlad väärtused
Reproduktsioon on joonise, maali, foto, dokumndi vms fotograafiliselt või trükitehniliselt valmistatud koopia ka niisuguse koopia valmistamine. 19 14. Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid Värvitemperatuur on suurus, mis iseloomustab kiirgusallika kiirguse spektraalkoostist, võrdub mustkiirguri temperatuuriga, mille puhul selle keha kiirgusel on samasugune spektraalkoostis ja energiaspekter kui uuritava keha kiirgusel. Värvitemperatuuri mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) on kelvin (absoluutne temp.). Kompensatsioonivalgusfiltrid on valgusfiltrid, mida kasutatakse optilise kiirguse energia ümberjaotamiseks spektri ulatuses ja kiirgustajurite spektraaltundlikkuse korrigeerimiseks. Kompensatsioonivalgusfiltritena on kasutusel värvilised absorptsioon- (klaasist ja kiledest) ning interferntsvalgusfiltrid.
Tema isa oli farmer ja rattameister, ema kooliõpetaja. Peres oli kokku 11 last. 1892.a. lõpetas E.R. Uus-Meremaal ülikooli bakalauruse kraadiga. Pärast ülikooli jätkas ta tööd sealsamas, tegeledes peamiselt magnetdetektorite konstrueerimisega ( ionisatsioonikamber, loendur vms. seade, mida kasutatakse alfa - või beetaosakeste, röntkenikiirguse või gammakiirguse, neutronite, prootonite registreerimiseks. Detektoritega määratakse kiirguse komponendid ja osakeste energiaspekter, mõõdetakse kiirguse 1 intensiivsust, uuritakse kiirete osakeste ja aatomi tuumade vahelist mõju, ebastabiilsete osakeste lagunemist) . 1894.a. omistati Rutherfordile magistrikraad. 1895.a.sai ta maailmanäituse stipendiumi, mis võimaldas tal sõita Inglismaale, kus asus tööle Cambridge´i ülikooli Cavendishi laboratooriumis, mida juhtis tol ajal J.J.Thomson. Seal alustas ta ka radioaktiivsuse uurimist ning avastas - ja - kiirguse
aastataid. Kuid meil pole võimalik nii kaua oodata. Tuleb leida muid võimalusi. Võimalusi on: hüdroenergia, tuuleenergia, päikesepatareid, puidu põletamine. Energiamuundumistel mikro- ja makromaailmas on olemas põhimõtteline erinevus. Makromaailmas võib energia üle minna ühest liigist teise suvalises vahekorras, aga mikromaailmas ainult kindlate portsjonite (kvantide) kaupa. Öeldakse, et mikromaailma energiaspekter on diskreetne. Energiakvantide suurus on määratud mingite täisarvudega, mida nimetatakse kvantarvudeks. Miks see nii on? EI TEA, loodus on selline. Mikromaailmas kehtib ka energia ja massi ekvivalentsus, st et energiat ja massi võib kujutada ühest olekust teise üleminevana. Seejuures kehtib kindel seos nende suuruste 23 vahel: E = mc2. Siin on m kas osakese seisumass või liikumisel muutuv mass6
annaabi.ee 
