puudumise korral nälga sureksid. (1) • Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 kilomeetrit tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3– 6,5 kilomeetrit tunnis (1) • Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. (1) • Jääkarud liiguvad täpses vastavuses jää tekke ja kadumisega. (1) • Mida kauem peab jääkaru tulema toime maismaal, seda pikemalt tuleb tal läbi ajada energiarohke toiduta (hülged) ning elada eelmise merejääperioodi jooksul kogutud rasvast. (1) • Nende iseloomulik välimus ja seos Arktikaga on teinud neist populaarsed ikoonid. Nad on näiteks Kanada 2-dollarisel. (2) 7 8. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4karu 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Polar_bear 3. Punane raamat, jääkaru, lk 370
vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikkaim jõgi on Lõuna- Ameerikas asuv Amazonas. Kuna erinevatest piirkondadest tulevatel lisajõgedel on suurvesi eri aegadel, on peajõe veetase aastaringselt suhteliselt stabiilne. Aafrika vihmametsade aladel voolab Kongo jõgi, mis on tähtsaks liikumisteeks ja oma suurte languste tõttu energiarohke. Vihmametsades on väljakujunenud väheviljakad ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Muld on happeline ja mineraalainete vaene, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Termiidid, mikroorganismid ja seened lagundavad orgaanilise aine kiiresti ja tekkinud toitained omastatakse kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid uhutakse
majutusettevõtetes, kes magada ei taha, saavad osa võtta linna aktiivsest ööelust ning päeva ajal on võimalik neil erinevatel inimestel näiteks Suudlevate tudengite kuju juures kokku saada ning muljeid vahetada ühest omanäolisest linnast, kus hea elada nii noortel kui vanematel inimestel. Tartu on ideaalne paik taaselustada kunagist noorust. Tänaval hõiskavad tudengid, ajaloolised ehitised ning traditsioonid äratavad igaühes üles selle vabameelse ja energiarohke nooruslikkuse. Kes Tartut külastanud külastagu seda veel, sest see linn ei väsi kunagi inimeste sebimisest ja sagimisest. Seda ainulaadset õhkkonda ei leia mujal kui „ kaunimas linnas Eestis – Tartus, Emajõe kalda peal“. Lisad Fotod Tartu Raekoda Ülikooli peahoone Suudlevad Tudengid Jaani kirik Linna vaade Inglisild Kasutatud kirjandus Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu http://www.visittartu
ehitusel. Hiinas (347.a. pKr) toimus juba algne nafta ,,puurimine" 240 meetri sügavauselt. bambusetorudega. (Totten 2004) Põhiline ,,revolutsioon" tänapäevase nafta kasutuse suunas oli 1849. aastal, mil kandalane Abraham Gesner (vt. Lisa1) , kes kivisöe õlist kerosiini destileeris. Juba neli aastat hiljem (1853.a.) destilleeriti kerosiini ka naftast. (Ibid.) 19. sajandi teisel poolel ning 20.sajandil toimus aren g antud valdkonnas, mil mõisteti nafta olulisust kui ühe energiarohke substantsina. Ajastu, mil energeetika valdkonnas leidis keskse koha nafta aine, mis muutus oluliseks nii majanduses kui ka ühiskonnas. Antud vajaduses nafta järele on samal ajal kiiresti arenev automobiilitööstus, mis omakorda oli üheks väga oluliseks nõudlust suurendavaks teguriks. Alates 19. sajandi algusest kuni tänaseni on nafta tarbimine kordades suurenenud. (Totten 2004) Industriaalselt hakati naftat globaalselt kasutama 20. sajandil, kui avastati mitmed
· Tagab hea lihastunnetuse, painduvuse taseme ja hoiab ära liigeste liikuvuse languse; · Parandab nii lihaslõdvestust kui ka psüühilist lõdvestumist, tagab hea enesetunde. Toitumine Õigesti koostatud toiduvalik ja enne füüsilist pingutust tarbitud toiduenergia parandab sooritusvõimet ja aitab paremini koormust taluda. Enne liikumissooritust peaks toit olema kerge ja hästi seeditav, kuid energiarohke ja toiteväärtuselt täiuslik. Magneesium Magneesiumil on spordis suur tähtsus. Seda eelkõige organismi ainevahetuses ja lihassüsteemis. Esineb närviimpulsside ülekandes, lihaste ja luude ainevahetuses, kreatiinfosfaadi tekkes, lihaskontraktsioonil, glükolüüsis, süsivesikute lagunemises. 50- 60% kogu organismi magneesiumist asub luudes, ülejäänud pehmetes kudedes, sealhulgas lihastes. Kehaline koormus põhjustab organismis suurenenud magneesiumikadu, lühikesed
annaabi.ee 
