Viimasel ajal on kiiresti kasvanud taastuvate energiaallikate – tuule-, päikese-, maapõue- ja bioenergia kasutamine. Praegu on nende osakaal energiamajanduses küll väike, kuid see kasvab kiiresti ja need on energiaallikad, mis on taastuvad ja ei saa otsa ja mida me saame kasutada kui taastumatud energiaallikad peaksid otsa lõppema. 8. Eestis kasutatakse 90% elektrienergiast põlevkivist. Too välja energiamajanduse tugev külg: (1p) 1)Kasutatakse omamaist energiaressurssi – põlevkivi, tänu millele on meie energiamajandus iseseisev. Energiamajanduse nõrk külg: (2p) 1) Eesti energeetika on üksluine, mis pikas perspektiivis pole hea ja kestlik, sest millalgi saab põlevkivi meil otsa. 2) Põlevkivi on taastumatu ressurss ning väga vähe kasutatakse Eestis taastuvaid energiaallikaid. 9. Austraaliale kuuluvad ühed maailma suuremad uraanimaagivarud, ometi ei ole sinna tuumaelektrijaamu rajatud. Miks ei ole Austraaliasse tuumajaamu rajatud
süttida. Gaasi saab aga ka aktiivselt välja pumbata või lihtsalt prügimäe alt torude kaudu välja juhtida. Gaas vabastatakse üleliigsest niiskusest, analüüsitakse automaatselt ja põletatakse ahjudes või tööstusseadmetes (Lehtveer, 2007). Jäätmetest saadav bioenergia. Kodumajapidamistes ja tööstusettevõtetes tekkivate jäätmete mahu üha kasvav suurenemine on muutunud paljudes riikides järjest tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Jäätmeid võib vaadelda kui energiaressurssi, mis pakub koos traditsiooniliste taaskasutusmeetoditega välja lahenduse suurte prügilate tekke vältimiseks (Lehtveer, 2007). Mikrotuulegeneraatorid Kõige lihtsam tuuleveski koosneb masti otsas olevast generaatorist ja kolmest labast. Labade sihvakas kuju tuleneb nende aerodünaamilisest eripärast, kus tuule survejõud peab ületama liikumisel tekkiva õhutakistuse. Tuuliku labad on võlli kaudu kinnitatud
Seega on mõistetav, miks Eesti on vastu põhjatu elektrituruga Poola liitumisele Ignalina projektiga või osaluste ümberjagamisele. Sõõrumaa toetab tuumajaama ehitamist Akadeemik Anto Raukas on pidanud õigemaks ehitada uus tuumajaam hoopis Eestisse. Eesti Päevalehe andmetel toetab seda mõtet Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa. Sõõrumaa on arvamusel, et Eestil on kasulik osaleda tuumajaama rajamises Leedus. Sealt saaks tulevikuks rohkem energiaressurssi ja kogemust, et võib-olla 15 aasta pärast Eestis oma tuumajaam püsti panna. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ei välistanud samuti, et Eestisse kunagi tuumajaam tuleb, ehkki praeguse tehnoloogia juures oleks see tema arvates ebaotstarbekas. Raukas peab siiski vajalikuks korraldada Eesti tuumajaama küsimuses rahvahääletuse. Rohelised on tuumaenergia vastu Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse arvates peaks Eesti lahkuma Ignalina tuumajaama
% keeles keeles mehed % % 47. 2 54,69 56,54 29,05 57,16 52,59 21 30 17. Tooge välja Eesti energiamajanduse tugev külg ja nõrgad küljed. Üks õigesti sõnastatud Eesti energiamajanduse tugev või nõrk külg andis 1 punkti. (osaülesanne 48) Tugev külg: kasutatakse omamaist energiaressurssi – põlevkivi, tänu millele on meie energiamajandus iseseisev. (osaülesanne 49) Nõrgad küljed: 1) Eesti energeetika on ühekülgne, mis pikas perspektiivis pole jätkusuutlik, sest millalgi saab põlevkivi otsa.
Sissejuhatus 43 Ajalugu 44 Seadusandlus 44 Arvestusmetoodika 45 Tähelepanekud küttekulu individuaalse arvestussüsteemiga korterelamutest 47 Kokkuvõte 49 SAATEKS 20. sajand õpetas inimesi tõstma elukvaliteeti, kasutades üha rohkem looduslikku energiaressurssi oma igapäevase elu kergendamiseks. Sajandi 70ndatel aastatel esimese energiakriisi ajal tõdeti, et lõputult ei saa jätkuda energiakasv inimese kohta ja tuleb leida alternatiiv senisele muretule energiaressursside kasutuse kasvule. Inimesed mõistsid, et energia kokkuhoidmine ning sellega seotud tehnilised lahendused omandavad meie elu järgneval perioodil erilise tähtsuse. Need probleemid hakkavad puudutama meid kõiki nii üksikisikuna kui ka ühiskonna liikmena.
annaabi.ee 
