reaktoritüübil puudub. Lennukikandja reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli prototüübiks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga tööstuslik 60 MWe elektrit tootev jaam valmis 1957. a. Shippingportis, USA-s. Analoogiline NL reaktor VVER lasti käiku 1964. a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik 250 MWe variant Dresden-1 käivitati 1960. a. Erinevalt kulges reaktorite areng Ühendkuningriigis, Kanadas ja Prantsusmaal. Peamiselt uraanirikastuse võimsuste piiratuse tõttu töötati välja looduslikul uraanil töötavad reaktorid. Kanadas loodi raskeveeaeglustiga CANDU reaktor. Ühendkuningriigis arendati grafiitaeglusti ja gaas-soojuskandjaga Magnox reaktor (Magnesium non-oxidising) ja hiljem rikastatud uraani
a Nõukogude Liidus, kus rakendati vesijahutuse ja grafiitaeglustiga kanalreaktorit AM-1. [7] Reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli näiteks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga elektrit tootev jaam valmis 1957. a. USA-s. Nõukogude Liidus lasti käiku analoogne reaktor 1964. a. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik käivitati 1960. a. [7] 1.4. Ajastute erinevused 1970 - 1980 hakkas peamiselt USA-s ja Euroopas tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas peatuma ning see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli sealjuures kindlasti kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku
[8] Tema puuduseks on see, et on raske kõrge töökindluse saavutamine. [8] 10 7. Reaktorite põlvkonnad 7.1 Esimene põlvkond Siia klassi kuuluvad esimesed tuumareaktorid, milleks olid Shippingport, Dresden-1, Magnox. · Algselt sõjalaevastiku lennukikandjate jõumasinaks väljatöötatud reaktor Shippingport sai eeskujuks tänasele kõige arvukamale ja ohutumaks peetavale II ja III põlvkonna energiareaktori tüübile surveveereaktorile PWR. · Magnox-i peeti ohutuks omal ajal tänu tema lihtsale konstruktsioonile, madala võimsuse tihedusele ning jahutusvedelikule. Aga tema väljalülitamisel jääb fassaadi suur hulk radioaktiivset ainet, mis on ohtlik. Magnoxi ehitusest annab ülevaate joonis 3. Joonis 3. Magnoxi tuumareaktori ehitus. 11 7.2 Teine põlvkond
sai prototüübiks hilisemale RBMK reaktorile; Lääne vaste sellel reaktoritüübil puudub. [7] Lennukikandja reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli prototüübiks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga tööstuslik 60 MWe elektrit tootev jaam valmis 1957. a. Shippingportis, USA-s. Analoogiline NL reaktor VVER lasti käiku 1964. a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik 250 MWe variant Dresden-1 käivitati 1960. a. [7] Erinevalt kulges reaktorite areng Ühendkuningriigis, Kanadas ja Prantsusmaal. Peamiselt uraanirikastuse võimsuste piiratuse tõttu töötati välja looduslikul uraanil töötavad reaktorid. Kanadas loodi raskeveeaeglustiga CANDU reaktor. Ühendkuningriigis arendati grafiitaeglusti ja gaas-soojuskandjaga Magnox reaktor (Magnesium non-oxidising) ja hiljem rikastatud uraani
annaabi.ee 
