orbitaali), orbitaankvantarv l (orbitaali kuju, igale l-le vastab alakiht, s=0), magnetkvantarv m (orbitaalide asend üksteise suhtes, 0, +-1..+-l). Elektronpaar vastasmärgiliste spinnidega elektonid Elektronvalem elektronide paigutus energia järgi aatomis MO-meetod keemiliste sidemete tekkimine lähtudes kvantmehaanika seadustest. Lõdvendav, mittesiduv, siduv Orbitaal piirkond, kus elektron(paar) saab aatomis või molekulis asuda Kvant energiaportsjon, et elektron saaks orbitaale vahetada Van der Waalsi raadius molekuli elektronpilvede poolt hõivatud piirkonna raadius s-orbitaalid ''ots-otsaga'', p-orbitaalid ''külg-küljega'' Lewis'e valem .. Kekule valem F formaalne laeng = ve valentselektronide arv se pool siduvate el.arvust mse mittesiduvate el. Arv Formaalne laeng laengu jaotus molekulis Elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes KNaLiBe=AlSiBPC=SBrN=ClOF
põhjal. Fotoefekt- seisneb elektronide väljalöömisel metalli pinnalt valguse toimel. Esimest korda demonstreeris seda 1887. aastal Heinrich Herz. Kvant ehk footon- Max Planck pakkus 1900. aastal välja hüpoteesi, et valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantidena. Vaakumis liigub alati valguse kiirusega( C= 3*10 astmel 8 m/s). 1905. aastal nimetas A. Einstein kvandi footoniks. (Valguskvant- jagamatu energiaportsjon, mida keha neelab või kiirgab). Footonienergia on võrdeline elektromagnetlaine võnkesagedusega. E= hf; E= h (h= Plancki konstant= 6,62* 10 astmel -34 J*s) Fotoefekti võrrand- hf=A+ Ek(A- väljumistöö; Ek- kineetiline energia; Ek= mv2(ruudus, mitte korda kaks) : 2) Fotoefekti seadused- elektronide maksimaalne kineetiline energia sõltub pealelanguva valguse sagedusest, kuid ei sõltu intensiivsusest; igal ainel on olemas fotoefekti punapiir ehk lainepikkus,
Langenud kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Suhteline murdumisnäitaja- on kahe keskkonna absoluutsete murdumisnäitajate suhe. Absoluutne murdumisnäitaja- näitab mitu korda on valguse kiirus väiksem selles keskkonnas võrreldes vaakumiga.(n=c/v) Dispersion- nähtus, kus keskkonna absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest. Spekter- on energia jaotus sageduste või lainepikkuste järgi. Kvantoptika Footon- on valgusosake e energiaportsjon, millel on olemas oma mass ja energia, mis sõltub sagedusest. Footoni energia ja segaduse vaheline seos- mida suurem sagedus, seda suurem footoni energia. Fotoefekt- on nähtus, kui mingi kiirgus lööb metallist välja elektrone. Tingimus: tekib ainult siis, kui footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. E=A=h*fm Väljumistöö- on töö, mida tuleb teha elektroni eemaldamiseks metallist. Fotoefekti punapiir- on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotofekt.
Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse "sisse kirjutatud", nad on omaette loodusseadus. 1.3.2. Kvantmehaanilise maailmapildi tunnused14 · Kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär. Mateeriaosakesed ja väljakvandid võivad vastastikku teineteiseks muunduda. · Võeti kasutusele kvant (energiaportsjon) ja footon (optilise kiirguse piirkonda kuuluv kvant). · Seisukoht: klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Teisiti mikro- ja makromaailma seadused on erinevad, see tähendab seati kahtluse alla füüsikaseaduste universaalsus. · Energia kiirgub portsjonite kaupa. · Mateeriaosakeste leptonite ja kvarkide - vastastikmõju toimub igale väljale
Valgust võib kirjeldada kui valguskvantide, footonite voogu. 14. Fototefekt. Päikesepatarei. Fotoefekt-elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Päikesepatarei- koosneb päikeseelementidest ehk fotogalvaanilistest elementidest. Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake päikeseenergiat nii kodus kasutamiseks kui ka võrku müümiseks. 15. Footon, Fotokeemiline reaktsioon. Fotograafia. Footon- valgusosake ehk energiaportsjon, millel on olemas oma mass ning energia, mis sõltub sage dusest. Footonil puudub seisumass, liigub alati valguse kiirusega. Fotokeemiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mis toimub footonite osavõtul. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valgusenergia toimel. Fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu.
- valguse sagedus [1 Hz] Lainepikkuse ning sageduse vahel esineb aga seos: mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on sagedus: c (2) kus valguse lainepikkus [1 m] c valguse kiirus (c = 3·108 m/s) - valguse sagedus [1 Hz] 1 Footon valgusosake ehk energiaportsjon, millel on olemas oma mass ning energia, mis sõltub sagedusest. Footonil puudub seisumass, liigub alati valguse kiirusega. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Seega suuremate lainepikkustega valgustel on väiksem sagedus, ning seetõttu on neis ka energia väiksem
626·10-34 J·s) - valguse sagedus [1 Hz] Lainepikkuse ning sageduse vahel esineb aga seos: mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on sagedus: c = (2) kus valguse lainepikkus [1 m] c valguse kiirus (c = 3·108 m/s) 1 Footon valgusosake ehk energiaportsjon, millel on olemas oma mass ning energia, mis sõltub sagedusest. Footonil puudub seisumass, liigub alati valguse kiirusega. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus - valguse sagedus [1 Hz] Seega suuremate lainepikkustega valgustel on väiksem sagedus, ning seetõttu on neis ka energia väiksem. Seega teades valguse lainepikkust saab tema energia avaldada läbi valemi: hc
kus E footoni energia [1 J] h Plancki konstant (h = 6.6261034 Js) valguse sagedus [1 Hz] Lainepikkuse ning sageduse vahel esineb aga seos: mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on sagedus: (2) 1 Footon valgusosake ehk energiaportsjon, millel on olemas oma mass ning energia, mis sõltub sagedusest. Footonil puudub seisumass, liigub alati valguse kiirusega. 2 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus kus valguse lainepikkus [1 m] c valguse kiirus (c = 3108 m/s)
annaabi.ee 
