Paiknemine Kiltkivi poorides settekivimites hankimine Tootmise eripära Võimalik sessioonselt Ei saa koguseid toota reguleerida Biomassienergia olemus ja toore Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. (puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.) Energiavõsa 1. Võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi (paju), mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. 2. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga 3. Energiavõsa kasvatamisel annab ära kasutada mitte ainult mineraalväetisi, vaid ka reovett või reoveepuhastis tekkivat jääkmuda. 4
Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Bioenergia Bioenergia mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Vesinikuenergeetika Vesinikuenergeetika vesinikul põhinev energiamuundamine ja kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Primaarenergia On energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja
aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia
2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia
biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. Biomassienergia (ehk biomassi kalorsus) on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada
fassaadile, võimalik kasutada autonoomse toiteallikana, sisuliselt hooldusvaba. Puudused: Kallis tehnoloogia, piirab kasutamist, kuna kõikjal pole päikeseenergiat. Geoternaalenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Laamade äärealadel. Eelised: Võimalik vokaalselt kasutada, suurepärane. Puudused: Saastab, raske kätte saada, peab olema soojusvoog mõne km. sügavusel. Biomassienergia: Kasutusalad: Soojusenergia. Varud: Puit, õlikultuurid, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, biogaas. Eelised: Taastuv energiaallikas, kerge kätte saada, jääkide kasutamine. Puudused: Saastab, tooraineid ei jätku kõigile. 6. Elektrienergia tootmine: peamised tootjad ja kasutajad, millistel energiaallikatel baseerub elektri tootmine maailmas, kauplemine elektriga. Peamised tootjad ja kasutajad on Põhja riigid: USA. Kanada, Rootsi, Norra, Island. Maailmas baseerub elektri tootmine tuumaenergia ja alternatiivenergiale. Eksportijad on Prantsusmaa
vähenemine. Kui põllupinna-ala kasutatakse kütusetaimede kasvatamiseks, siis toodetakse toitu vastavalt vähem. Väiksem tootmine tähendab kallimat toitu ja vaesematel inimestel on järjest raskem hankida oma igapäevast leiba. Toidutagavara väheneb ja vaesemad arengumaad on aldimad näljahädadele halvematel saagiaastatel. 19. Millest toodetakse biogaasi? biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 20. Mis on energiavõsa? Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine. 21. Milleks saab kasutada geotermaalenergiat? Otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks 22. Peaksite loetelust ära tundma suurimad nafta, gaasi, kivisöe, tuumaenergia, tuule, geotermaalenergia, hüdroenergia tootjad riigid. Näide: Kas järgmised riigid: Hiina, USA, Austraalia, Venemaa, LAV, Saksamaa on suuremad
(alla 90+) Eestis rakendatakse geoterminaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil Geoterminaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki OTSENE KASUAMINE: soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, majade kütmine, Soojusenergia puuduseks on see et ei ole võimalik üle 30 km transportida kuna see jahtub ära PEAMISED TOOTJAD: 1. USA 2. filipiinid 3. indoneesia 4. mehhiko 5. itaalia 6. uus-meremaa BIOMASS Soojusenergia mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas BIOGAAS Ehk KÄÄRIMISGAAS on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas Saadakse suure orgaanilise aine sisaldusega olme ja loomkasvatus jäätmete kääritamisel Orgaanilise aine suurte koguste juures (prügimäed, loomkasvatus- suurfarmid) võidakse kasutada energeetilise kütusena kohaliku vajaduse katmiseks BIOKÜTUSED ÕLIKULTUURIDES Rapsist ja rüpsist oli sobib biodiisli tooraineks