Kasutati tööloomade jõudu, puitu, sõnnikut. 2. Majanduse arenedes võetakse kasutusele tuulikud ja vesiveskid - piiratud kasutusalad, ei võimalda energiat transportida 3. Tehnoloogiline murrang 18/19 saj. vahetusel oaneb aluse energiamajandusele - kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina laialdane kasutuselevõtt. 19. saj. nn. söeajastu 4. Tehnoloogiline murrang 19/20 saj. vahetusel - elektri kasutuselevõtt, sisepõlemismootori leiutamine - toovad pöörde energiamajandusse, algab nafta laialdane kasutamine. Kivisüsi jääb valitsema II maailmasõjani. 5. Energiakriis 1970-ndatel aastatel - ei olud tingitud nafta puudusest, vaid pigem poliitilist laadi. Tähtsamad energiavarad maailmas: 1. Nafta - ~37% 2. Kivisüsi jt tahked kütused - ~25% 3. Maagaas - ~23% 4. Tuumaenergia - ~6% 5. Biomass - ~4% 6. Hüdroenergia - ~3% Põletavamad probleemid kaasaegses energiamajanduses: * Energia tarbimise kiire kasv
Kivisöe laialdane kasutamine 17.19saj. Ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski võrdlemisi kallis ja seetõttu oli tulusam rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19.saj lõpuni. Suute muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.20.saj. vahetusel, võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Nüüd tasus põletada ka madalama kütteväärtusega kütuseidpruunsütt, põlevkivi ja isegi turvast. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai sed avedada tootmiskohast kaugele. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Elekter
Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütusteks. Kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski suured ettevõtted söemaardlate läheduses. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori
Struktuurivahendite kasutamise strateegia rakenduskavadeks on: · Inimressursi arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Haridus- ja teadusministeerium. · Elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Keskkonnaministeerium. · Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (Riigi Raha Veeb) Euroopa Liidu kaudu toetatavad valdkonnad: · Energiamajandusse suunatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 1,4 miljardit krooni. · Ettevõtlusse suunatakse 7,8 miljardit, millest lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondi 6,6 miljardi suurusele toetusele, tuleb ülejäänud osa Euroopa Sotsiaalfondist ettevõtluseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamiseks. · Haldusvõimekust toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 21,7 miljoni krooniga. · Haridust toetatakse 4,2 miljardi krooniga Euroopa sotsiaalfondist. Sellele
Soojusenergiat saadi puidu, õlgede jms põletamisel. Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis lõpuks puidunappuseni. See sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisöe. Kivisöe laialdane kasutamine 17.-19.saj ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. saj vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Nüüd tasus põletada ka madalamakütteväärtusega kütuseid pruunsütt, põlevkivi, turvast. Õpiti veejõu abil elektrit tootm, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenemine tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20
annaabi.ee 
