...................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ..................................................................................................... 6 Vedelate biokütuste liigitus ........................................................................................... 6 Maaressurss ....................................................................................................................... 7 Energiakultuuride ressurss ................................................................................................ 9 Metsaressurss .................................................................................................................. 12 Jäätmete ressurss ............................................................................................................. 14 Biomassi kasutamine energia tootmiseks ....................................................................... 15
5) Biomassi varud on suured Eestis 6) Suurendab keskkonnasõbralikkust. Energeetiliste kultuuride kasvatamise eelis on eestkätt selles, et vähendatakse oliliselt fossiilsete kütuste kasutamisest tulenevat negatiivset efekti keskkonnale. Vähendab kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Põletamisel eraldunud CO2 ei arvestata kliimamuutuste põhjustajana, sest see seotakse uuesti fotosünteesil. (Mitme-aastaste rohtsete energiakultuuride kasvatamine omab omakorda eeliseid kiirekasvuliste puitkultuuride kasvatamise ees, kuna rohtset biomassi saab energia tootmise toorainena kasutada juba külvamisele järgneval või ülejärgmisel aastal. Mitme-aastased energiakultuurid on võrreldes ühe-aastaste energiakultuuridega mullaviljakusele vähem nõudlikud, veelgi enam, nad annavad saaki uuesti külvamiseta 7-10 aastat ja lisaks kaitsevad mulda erosiooni eest ning säilitavad mullaviljakuse. Rohtsete energiakultuuride kasvatamisel
· Energiakultuurid · Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) · Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik ) · Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa · Reovete muda · Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Energiakultuurid on need kultuurid, mille peamine kasutuseesmärk on transportkütuste, soojuse- ja/või elektrienergia tootmine. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale: võimalikud riskitegurid siinjuures on mõju looduslikule genofondile ja maastikumuutused. Kuna energiakultuurid nagu kõik teisedki põllukultuurid on maksimaalselt saagikad piisava vee ning toitainete kättesaadavuse korral, tuleks mullaviljakuse stabiilsuse tagamiseks teavitada kasvatajaid kultuuridele sobivatest
Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuuride ees Bioenergia tootmiseks sobivad kultuurid Kuivainetoodang põllupinna ühiku kohta suur Tugev vars- seisukindlus Kiirekasvulised kõrge saagikusega liigid Meie ilmastiku- ja mullatigimustega sobivad Eelistatud on mitmeaastased
•− Suhkruroog (Sugar cane) •− Suhkrupeet (Sugar beets) •− Siirup e melass (Molasses) •− Sorgo (Sorghum) 7. Prügilajäätmed (Landfill) 8. Orgaanilised tööstusjäätmed (Industrial organic wastes) 9. Vetikad, pruunvetikad, samblikud ja samblad (Algae, kelps, lichens and mosses) 12. Biomassi lähteressursid Eestis Maaressurss Metsaressurss Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojuse kui ka elektri tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep, - Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega), - Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet, - Looduslikud hein(roht)taimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning
Toodud on üks stsenaariumidest, kuid üldine loogika teatud variatsioonidega on sama. Süsteemi analüüsides ei oma arengud taastuv- ja tuumaenergeetika suundades, mida plaanitakse reguleerida kliimakokkulepete ja süsinikukaubanduse kaudu, eriti vajalikku mõju. Enne kui midagi olulist ja asjalikku suudetakse maailmas ära teha, võib saabuda globaalne energiakriis, mis esmalt tabab transpordisektorit. Lainena kaasneb toidukriis, sest kasvab nõudlus põllumajanduspindadel energiakultuuride kasvatamiseks. Eesti on energiakriisi suhtes heas lähtepositsioonis. Elanike tihedus on väike ning võimalus biomassi kasvatada ja biokütuseid toota elaniku kohta väga suur, võimalus on kasutada tuuleenergiat ning rajada tuumajaam ning arukalt kasutada põlevkivi, muuta hooned energiatõhusateks. Ometi kui globaalne energiakriis tabab meid ootamatult, tõusevad importkütuste hinnad lakke ning elu on ka meil häiritud.
hüdroelektrijaamade veehoidlate rajamine. - Aasia metsi mõjutab kaks liiki muutusi, mis on oma ulatuselt üsnagi sarnased. Maapiirkondade rahvastiku kasvust tulenevast survest tulenevad järkjärgulised muutused (sh põllumajandusliku maakasutusviisi intensiivistamine ja levik senistel metsaaladel). Kavandatud tegevusest, sh. elanikkonna ümberasustamise ning istandike rajamine. Oluline osa maast on lisaks minemas energiakultuuride alla. Metsade pindala üldise vähenemise kõrval on probleemiks, et see toimub sageli kuivades kõrbete ja poolkõrbetega piirnevates regioonides ja mäestikes, millega kaasnevad olulised keskkonnamõjud. Sellistes metsa kasvu jaoks niigi kriitilistes piirkondades viib metsa hävitamine erosioonile ja tuiskliivade tekkele, pöördumatutele veereziimi muutustele ja mulla viljakuse vähenemisele.
annaabi.ee 
