Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"energiajaamadest" - 5 õppematerjali

Geotermaalenergia
20
pptx

Geotermaalenergia

GEOTERMAALENERGI A Ranno Lauri Helen Õispuu Sander Timm GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. See on maapõue salvestunud soojusenergia. Tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Soodne ja taastuv energialiik. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia suurimad levialad Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat. OTSENE KASUTAMINE Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Moodsate sp...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Keskkonnakaitse kodutöö-keskkonnasõbralik toode
2
odt

Keskkonnakaitse kodutöö, keskkonnasõbralik toode

koguses valgust. Negatiivne keskkonnamõju - Hõõglambid on keskkonnakaitsjate poolt nimetatud kahjulikeks mitte ainult selle tõttu, et nad raiskavad valguse tootmisel energiat soojuse peale, vaid ka seetõttu, et nad eraldavad märkimisväärses koguses süsinikdioksiidi. Tänu soojuse tootmisele koormavad nad jahutussüsteeme nagu näiteks kliimaseadmeid. Paljud jahutusüsteemid saavad energiat söega töötavatest energiajaamadest, mis on tuntud kasvuhoonegaaside tekitajad. Lühike eluiga - Hõõglambi eluiga võib ulatuda 700-st kuni 1000 tunnini. See tähendab, et kui seda regulaarselt kasutada põleb see vähem kui aasta. Liigne tundlikkus vibratsioonile ­ Hõõglambid ei kannata vibratsiooni. Nende eluiga lüheneb, kui nad paigutatakse piirkondadesse, kus on sage vibratsioon, näiteks uste ja treppide lähedusse. Pidev uste

Loodus → Keskkonna kaitse
2 allalaadimist
Globaalsed probleemid
2
doc

Globaalsed probleemid

keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kui 10-20 km kõrgusel stratosfääris etendab osoonikiht Maa elusorganisme kaitsvat osa, siis maapinna lähedal tekib osoon, mis on elusorganismidele kahjulik. Maapinna lähedal on osoon seega selgelt õhusaaste. See osoon võib tekkida kahel viisil: osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Liiklusest, energiajaamadest jm. satub atmosfääri mürgiseid gaase, millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. Rahvastikuprobleemid. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2000. aastal arvatakse Maa elanike arv olevat 6,3 miljardit

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
Rahvastiku--jäätme- ja globaalpobleemid
9
doc

Rahvastiku-, jäätme- ja globaalpobleemid

keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides Kui 10-20 km kõrgusel stratosfääris etendab osoonikiht Maa elusorganisme kaitsvat osa, siis maapinna lähedal tekib osoon, mis on elusorganismidele kahjulik. Maapinna lähedal on osoon seega selgelt õhusaaste. See osoon võib tekkida kahel viisil: osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Liiklusest, energiajaamadest jm. satub atmosfääri mürgiseid gaase, millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. 6 Kliima soojenemine Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist

Geograafia → Geograafia
247 allalaadimist
Tšernobõli tuumakatastroof
5
docx

Tšernobõli tuumakatastroof

teatada, ning seejärel test edasi lükata, kuna elektrit oli vaja et õhtust nõudlust täita. Tuumajaama direktor nõustus sellega, ning lükkas testi edasi. Ohutuse-test jäeti siis õhtu-vahetuse meeste kätte, kes saadeti neljanda reaktori kallale töötama, ööläbi järgmise hommikuni. Sellel meeskonnal ei olnud peaaegu tuuma-elektrijaamadega mingisugust kogemust, kuna enamused neist tiriti sinna süsiniku jõul toimivatest energiajaamadest, ning Anatoly Dytalov, juht-inseneril oli ainult kogemusi tuumareaktorite paigaldamisega allveelaevades. 25. aprillil kell 23:04 lubas Kiievi kontroller reaktori väljalülitamisel jätkuda. Neljanda reaktori jõud langetati tavalise 3.2 GW pealt 0-7-1.0 GW peale, et teha testi madalama jõu nõudluse peal. Siiski, meeskonnal ei olnud aimugi, et test oli enne edasilükatud reaktori aeglustumise tõttu ning järgis originaalseid testi protokolle, langetades jõudu liiga kiiresti.

Füüsika → Füüsika
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun