Kõige levinumaks indeksiks on tarbija hinnaindeks. Mõõdab tarbija kaupade ja teenuste hinna muutumist ajas. Osasid indekseid ei tasu rahvusvaheliselt võrrelda: Tootjahinnaindeks, mis iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist, mida saab kasutada nt jaehindade prognoosimisel Ehitushinnaindeks – näitab ehituse hindade muutumist ja on aluseks pinna ruutmeetri hinna prognoosimiseks või kinnisvara rentide määramisel jne Energiahinnaindeks – kaks erinevat kasutusala: siseriiklik võimaldab hinnamuutusi planeerida, ostumüügi lepingute sõlmimisel Tööjõuhinnaindeks – saab rahvusvaheliselt kasutada. Tööjõu/tootlikuse hinnaindeks Eksport- ja importhinnaindeks –importi on rohkem kui eksporti, elame võlgu. Tuleb jälgida, et importhinnaindeks ei oleks suurem eksportthinnaindeksist SKP suurenemine 15% (praegu nt 2%) ääretult kõrge, 13% tööjõukulu kallinemine
Veel mõned enamlevinud indeksid tarbijahinnaindeksi kõrvale ja nende kasutamine: ● tootjahinnaindeks (indeks näitab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ja seda kasutatakse nt jaehindade prognoosimisel. Iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel) ● ehitushinnaindeks, mis iseloomustab ehitamise maksumuse muutumist ja seda saab kasutada näiteks tulevaste ehituspindade maksumuse prognoosimisel ● energiahinnaindeks (selle puhul saab teha teatud võrdlusi ka riikide vahel) (meil räägitakse palju elektrihinna muutumisest. Riigi siseselt küllaltki kasutatav ja oluline. Teine rahvusvaheline kasutusala on energia ostu-müügi lepingute sõlmimiseks. ● tööjõuhinnaindeks, mis mõõdab tööjõu maksumuse muutumist. Kasutatakse rahvusvaheliseks palkade võrdlemiseks ja tootlikkuse arvutamiseks ● töötootlikusenäitaja ● ekspordi- ja impordihinnaindeks
Tarbijahinnaindeks – mõõdab tarbekaupade ja teenuste ostukorvi maksumuses suhet mingi valitud perioodi suhtes. Hindame ostukorvi väärtuse muutust ajas. Iga aasta muutub. Ostukorvi mõjutab tehnoloogia. Tootja hinnaindeks – iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ning seda kastutatakse jaehindade planeerimisel. Ehitushinnaindeks – iseloomustab ehituse maksumuse muutumist ja mille alusel võib prognoosida ehitatavate pindade võimalikku hinda tulevikus. Energiahinnaindeks – saab kasutada rahvusvahelistes energiatarne lepingute koostamisel Tööjõuhinnaindeks – selle abil saab vaadata, kus on tööjõud hea ja kus halb, kui suur on töötajate palk Eksport ja importhinnaindeks – toome sisse kallimat kaupa kui välja viime TEST 10.10.2012 Finantsvahendus – Hoida raha „sukasääres“ : 1) raha väärtus väheneb inflatsiooni toime tõttu 2)sellises vormis raha säilitamine ei ole säilitajale kasulik, kuna raha võiks panna teenima täiendavat
annaabi.ee 
