Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö A=(x-all) f¯d¯x¯-(x-all)kxdx=kx²/2 Kuna f¯=const elementaarnihke d¯x¯ piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht) Deformeeriva jõu töö annab vardale täiendava potensiaalse energiadeformatsiooni potentsiaalse energia dU kui deformatsiooni suurus on x A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. 1.3.2.Võimsus -skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga N=dA/dt=f¯*dS¯/dt=f(s-all)*dS/dt Kui on tegemist ühtlase liikumisega,siis liikuma panev jõud f ¯=const kogu liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti konstantne
Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö A=(xall) fdx(xall)kxdx=kx²/2 Kuna f=const elementaarnihke dx piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht) Deformeeriva jõu töö annab vardale täiendava potensiaalse energiadeformatsiooni potentsiaalse energia dU kui deformatsiooni suurus on x A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. 1.3.2.Võimsus skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga N=dA/dt=f*dS/dt=f(sall)*dS/dt Kui on tegemist ühtlase liikumisega,siis liikuma panev jõud f =const kogu liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti konstantne
pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast suhe keskmise võimsusega.Võimsuse elastsusmoodulist E järgmiselt: definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul k=ES/L(väike täht) sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. Deformeeriva jõu töö annab vardale kW*h(kilovatt- täiendava potensiaalse tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 energiadeformatsiooni potentsiaalse energia MJ(megadzauli) on dU kui deformatsiooni suurus on x energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 võimsust aga kilovattides(kW) . Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka Võimsus on seotud keha kiirusega.See survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja selgub,kui anda definitsioonvalemile teine
annaabi.ee 
