enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid tekivad tähtede eluaja lõpul. · Uued elemendid Tekivad tuumasünteesi tulemusena. Tuumasünteestoimub looduslikult tähtedes ning on tähtede energiaallikaks. Maa peal on tuumasünteesiks vajalikke tingimusi raske luua, sest selle toimumiseks peab liituvatele tuumadele eelnevalt andma energia, mis ületaks energiabarjääri. Mida raskem materjal, seda suurem energiabarjäär. Sünteesi teostamiseks ongi vaja ületada energiabarjäär ja viia tuumad üksteise lähedale. Tuumasünteesi potentsiaal on teada juba 1920. aastast, kui avastati, et 4 vesiniku aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks Heeliumi aatom. Sünteesitud elemendid on väga ebastabiilsed ja elavad kõigest murdosa sekundist. Hobifusioneerideks nimetavad end inimesed, kes on loonud tuumasünteesi tootvaid masinaid.
Tulemus kiiruskonstant kasvab Katalüsaator ei mõjuta tasakaaluolekut kiireb nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon Katalüüsi mehhanismid Kuidas ensüüm aktivatsioonienergiat alandab? 1. Üleminekuoleku stabiliseerimine · elektrostaatiline katalüüs (Arg jt laenguga grupid, kofaktorid) · üldine happe-aluse katalüüs (His, Asp, Glu jt) 2. Kovalentne katalüüs vaheühendid · üks kõrge energiabarjäär on asendunud mitme madalamaga (Ser, Cys, His) · redoksreaktsioonid (kofaktorid s.h. metallid) 3. Substraatide toomine teineteisega "kokku" ensüüm-substraat kompleksi moodustumine · üleminekuoleku tekkega ei lähe kaduma liikumisvabadust · reageerivate molekulide täpne orienteeritus Katalüüsi mehhanismid Aktiivtsenter substraatide/produktide sidumise ja katalüüsi toimumise koht ensüümis 1. Emil Fischer 1894 ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne
Arrheniuse võrrand: ln k = A - RT , A = ln k', k = k ' e RT ; Ea aktiveerimisenergia; k' kiiruskonstandi temperatuurist mittesõltuv osa; Ea - e RT tõenäosus, et osakestel on reaktsiooniks piisav energia (Ea). Reaktsiooni energiaskeem: osakestel tuleb ületada energiabarjäär, E et jõuda algolekust (lähteained) lõppolekusse (saadused). Ea' = Ea + H , H reaktsiooni soojusefekt, Ea Ea' Ea otsesuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia, H Ea' pöördsuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia. x
RT , A = ln k’, k = k '⋅ e RT ; Ea – aktiveerimisenergia; k’ – kiiruskonstandi temperatuurist mittesõltuv osa; Ea − e RT – tõenäosus, et osakestel on reaktsiooniks piisav energia (Ea). Reaktsiooni energiaskeem: osakestel tuleb ületada energiabarjäär, E et jõuda algolekust (lähteained) lõppolekusse (saadused). Ea’ = Ea + ∆H , ∆H – reaktsiooni soojusefekt, Ea Ea’ Ea – otsesuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia, ∆H Ea’ – pöördsuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia.
o vahemaa, mille nad läbivad eluea jooksul difusiooni tulemusena, saab leida mittetasakaaluliste laengukandjate eluea o alusel: L = Do kus D laengukandjate difusioonitegur. Mittetasakaaluliste laengukandjate eluea mõistet vaatleme fotojuhtivuse juures, ta määrb ära seadise inertsi (kiiretoimelisuse). Tõõkekihi (siirdeala) ulatuses on sisemise elektrivälja toimel energiatsoonid kaldu, st enamuslaengukandjate liikumisele ühelt alalt teisele esineb energiabarjäär (joonis 2.15). Vaatleme, mis juhtub, kui p-n siirdele rakendada väline elektriväli. Seda illustreerib joonis 2.16. Kui ühendada välise pingeallika positiivne poolus p-alaga ja negatiivne poolus n-alaga, siis on väline elektriväli suunatud vastupidi sisemisele väljale (joonis 2.16a). Sellist pinget nimetatakse päripingeks, kuna selle toimel liiguvad enamuslaengukandjad ülemineku poole ja vähenab tõkkekihi laius, väheneb ka
annaabi.ee 
