riikidest, sest meil ei jätku vastava haridusega eesti keelt emakeelena kõnelevaid spetsialiste. Enamasti on kujunenud olukord, kus võõrtöölisi ja spetsialiste imporditakse meile slaavlastega asustatud territooriumitelt. Isegi väljaõppe protsessides, tehnikaharidust omandades tuleb eesti keelt emakeelena kõneleval mehel lisaks muudele kohanemisraskustele rinda pista keelebarjääriga. Ilmekaima näitena on esile toodud energeetikavaldkond, mis uueks taasiseseisvumisajaks ehk aastaks 1991, oli muutunud juba täiesti venekeelseks. Hilisemalt energeetikavaldkonda tööle asunud eesti soost noored pole suutnud muuta töökeelt eestikeelseks. Kaljulaid avaldab arvamust, et keskkooli jagamine humanitaar- ja reaalharuks, tõi kaasa olukorra, kus poisid pidid tegema oma valiku enne, kui enamikul polnud veel reaalainete õppimisharjumus välja kujunenud. Lääne kultuuriruumis, mille osaks tahame olla, on
(toimib ju otsedemokraatia teatud määral Sveitsis, olgugi et tegemist on mitmes mõttes erandliku regiooniga), kuni indiviidide lähendamiseni üksteisele (vähendada maksimaalsel võimalikul hulgal infotehnoloogiliste- ja kommunikatsioonivahendite soetamis- ja ekspluatatsioonikulusid). Lisaks inimressursi säästmisele tuleb mõelda ka teistele loodusvaradele, ohustatud liikidest elukeskkonnani (siia alla käib praegu väga aktuaalne energeetikavaldkond, aga ka infrastruktuuri jätkuv arendamine). Tähtis aspekt oleks ilmselt ka teadmistepõhisus, mis tagaks üleüldse struktuuri esialgse toimimise ning ka selle jätkusuutlikkuse (hariduse ja teaduse palju aktiivsem rahastamine kuulub siia valdkonda). Ülejäänu järeldub juba öeldust. Euroopa praegune identiteetide paljusus võib selle sihi poole rühkimisel isegi kasuks tulla. Autor on veendunud, et mida väiksem on tsentraliseeritus mistahes sotsiaalses struktuuris siia alla
jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged eeskirjad. Euroopa ohtlikke jäätmeid ei ladustata enam vaestes riikides. ELis on ka ranged eeskirjad, millega tagatakse ettevõtete poolt kasutatavate kemikaalide ohutus inimestele ja keskkonnale. Euroopa Liit soovib korraldada transporti, tööstust, põllumajandust, energeetikat ja turismi sel moel, et nende areng ei hävitaks meie loodusvarasid, järgides säästva arengu põhimõtteid. Energeetikavaldkond on ELi pikaajalise kliimamuutuse strateegia nurgakivi ning EL on kehtestatnud siduvad eesmärgid puhta energia ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmiseks (tuule-, vee- ja päikeseenergia). Sellel on lisaks kliimamuutuse vastasele toimele ka majandust ergutav mõju ning tulemusena tagatakse stabiilsem energiavarustus, mis vähendab Euroopa sõltuvust kolmandatest riikidest sisseveetavast naftast ja gaasist. Euro () kasutuselevõtt on ilmselt Euroopa Liidu kõige käegakatsutavam saavutus
annaabi.ee 
