sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas.
2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. Metallide kasutuselevõtt. Eneoliitilised kultuurid. Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale
punase värviga, pandi neile hauda kaasa relvi ja tööriistu. Arvatakse, et neoliitikumi periood Itaalias oli lühike ja neoliitilise kultuuri mälestusmärke on vähe säilinud. Arheoloogilised andmed räägivad sellest, et kolmanda aastatuhande teisest poolest algab üleminek eneoliitikumile: kivi kõrval algab vase kasutamine esemete valmistamiseks; vask jääb veel luksusajaks, tarvitusele tuleb ka kuld ja hõbe. Kõige täielikumalt on esindatud eneoliitilised asulad Põhja-Itaalias (Liguurias), kuid nende jälgi leidub ka Umbrias, Põhja-Laatsiumis ja teistes kohtades. Küttimise ja kalapüügi kõrval tegelesid elanikud ka karjakasvatusega. Elati koobastes, ent ka ümmargustes, ovaalsetes ja ristkülikukujulistes hüttides, mis tehti puust ja määriti saviga üle. Laibad maeti maa sisse, kusjuures nad enne matmist ookriga üle värviti ja võib-olla ka balsameeriti, hauda pandi kaasa mitmesuguseid esemeid: relvi, ehteid; on viiteid
annaabi.ee 
