aastal. Vana Testament nägi aga Eestis ilmavalgust alles 1739. aastal, tõlgituna põhjaeesti keelde. Piibli kõrvalt hakkasid aga üha populaarsemaks muutuma väikesed ja odavad rahvakalendrid, juturaamatud ning ka nõuanderaamatud, mis sarnaselt ratsionalistlike jutlustajate jutlustele andsid näpunäiteid eluks eneseks. Ainsaks siiani mainitavaks negatiivseks jooneks Vene võimu mõju puhul eestlaste haridusele võib nimetada Tartu Ülikooli sulgemise. Seda ei suletud küll otseselt enelaste poolt, kuid kool sulges oma uksed sõjategevuse tõttu 1710. aastal kui Vene väed võtsid üle Pärnu linna ja ülikool taasavati alles 1802. aastal. Me ei saa olla päris kindlad selles, kui palju oleks muutnud see kui kool oleks järjepidevalt kõik need aastad edasi tegutsenud, kuid võime arvata, et ehk oleks rohkem Eesti soost noormehi sinna õppima läinud ja sealt saadud teadmisi kasutanud oma rahva hüvanguks.
Nad ei üritanudki seda teha musta mere kaudu, sest Türgi oli liiga tugev, aga nad uskusid, et Rootsit on võimalik lüüa. ● Poola tahtis Liivimaa alasid tagasi. ● Taani tahtis eesti saari tagasi ● ⇑ moodustus koalitsioon Rootsi vastu Sõja algus ● Sügis 1700 - Vene väed piirasid Narvat ● Rootsi kuningas saabus vägedega Pärnusse ● Edasi läksid rootslased Narva Venemaale vastu ● Novembris toimus Narva lahing - v enelaste suur lüüasaamine ● Rootsi väed olid rahulikud ja jäid Laiusele talvituma ● Rootsi väed liikusid põhijõududega Poola. ● 1701 - Erastvere lahing ● 1703 - suur vene vägede rüüsteretk (hävitas terved külad nii, et koer ei haukund ja kukk ei kirenud) ● 1703 - vene vägede edu Ingerimaal - algab Peterburi rajamine ● 1704 - Narva ja Tartu piiramine ning vallutamine ● 1708 - Poola sõlmis Rootsiga vaherahu
» «Kes need on?» «Tohoo, kust sa õige tuled, et sa Ivo Schenkenbergi mehi veel ei tunne?» «Meie oleme kaugelt lõuna poolt. Ma ei ole oma kasuvenda Ivot mitmel aastal näinud ega võinud hingest aimata, et temast sõjapealik on. saanud. Kuidas see juhtus?» «Seda teab iga laps. Tallinna oli suur hulk nälginud ja peavarjata talupoegi kogunenud. Linnasaksad ei täinud neid muidu toita, andsid neile sõjariistad kätte, seadsid Ivo Schenkenbergi nende pealikuks ja saatsid nad v,enelaste vastu sõdima. Nüüd on Schenkenbergi salk üle ilma kuulus ja venelased kardavad neid enam kui põrgulisi. Viimati käisime riisudes ja põletades poole Viru- ja Järvamaad läbi; sealsed vene käsualused ei õnnista meie mälestust!» «Siis sõdisite -- eestlased eestlaste vastu?» «Kes sõja ajal selle peale vaatab? Meie võtsime, kust saime, .ja kuhjasime teinepool raja, Jägala jõe ääres ilmatu hulga saaki kokku, nii et veoloomadest puudus kätte tuli. Pe.alik
annaabi.ee 
