Kui veri on liiga lahja, siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Osteoporoos on luude hõrenemine, luude tihedus suureneb kuni 20 eluaastani. Pärast seda hakkab luude tihedus aeglaselt vähenema. Meestel pole luude hõrenemine tavaliselt probleemiks. Seevastu, naistel eriti pärast menopausi, on luude tihedus alati väikem kui meestel. Nende luud on nõrgemad ja juba väike löök võib need katki teha. Soojusbilanss - Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale.2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha
Hüpotaalamus kontrollib pidevalt: 1. vere temperatuuri kehas 2. nahas olevad termoretseptorid saadavad hüpotaalamusele infot välistemperatuuride muutuste kohta Signaal temperatuuri muutustest liigub ka tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. Inimene muudab vastavalt sellele oma käitumist. Väga tihti korrigeerib inimene oma käitumist enne kui hakkaksid toimima füsioloogilised protsessid. Temperatuuri langedes külmavärinad, palavas higistamine. Soojusbilanss Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale. 2. konvektsioon soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui
Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. Positiivne kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab (maapind soojeneb) Negatiivne kiirgusbilanss – kui maa annab rohkem soojuskiirgust, kui juurde saab (öösel) Maa eri piirkondades on kiirgusbilanss erinev, osa piirkondi soojeneb ja osa jahtub. Eestis on kiirgusbilanss positiivne, ainult talvel negatiivne. Maa kiirgusbilanss: Soojusbilanss: Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale. 2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine
annaabi.ee 
