Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"endotermilistel" - 3 õppematerjali

Keemia riigieksam 2007
6
pdf

Keemia riigieksam 2007

Mitu liitrit gaasilist HCl (normaaltingimustel) tuleks juhtida saadud lahusesse, et 1) kasvab nii ekso- kui ka endotermiliste reaktsioonide kiirus; reageeriks ära kogu selles sisalduv ammoniaak? Milline on toimunud reaktsioonis 2) endotermilistel reaktsioonidel kiirus kasvab, eksotermilistel kahaneb; tekkinud soola protsendiline sisaldus (massiprotsent) lahuses? 3) kasvab ainult gaasiliste ainete vaheliste reaktsioonide kiirus; 4) kasvab ainult endotermiliste reaktsioonide kiirus. B. Juku keemia kontrolltöös oli kirjas 3 väidet, milles esinesid vead. Leidke need vead

Keemia → Keemia
85 allalaadimist
Reaktsiooniprotsessid
2
doc

Reaktsiooniprotsessid

Pöörduvate -reaktsioonide aeg katal mass -b)endotermilistel reaktsioonidel?-Pöörduva korral võib membraanreaktor -olla üheks vahendiks reaktsiooni tasakaaluline konversioon -sõltub oluliselt

Keemia → Reaktsioniprotsessid
48 allalaadimist
Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks
8
docx

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks

2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus. Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus-, kiirgus- või elektrienergia kujul. Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa. Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks nimetatakse soojusehulka, mis vabaneb (või neeldub) ühe mooli aine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest nn

Keemia → Füüsikaline keemia
235 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun