sisaldavatest glükoproteiinidest ja -lipiididest. NA katalüüsib siaalhappejäägi eemaldamist glükoproteiinidest, mille tulemusena limakiht laguneb j viirus saab epiteelkoeraku pinnale. 3 HA abil seostub viiris rakumembraanis oleva siaalhappejäägiga, rakumembraan ümbritseb viiruse ja eraldub, moodustades rakus endosoomi. Viiruse RNA ja RNA-polümeraas väljuvad endosoomist ja sisenevad raku tuuma, kus sünteesitakse viiruse RNA ja mRNA. Seejärel moodustub kapsiid, mis väljub rakust. HA seostub glükokonjugaatide siaalhape jäägiga peremeesraku välispinnal tänu millele toimub viiruse adsorptsioon ja sisenemine rakku. Erinevate viiruste tüvede NA-aktiivtsentri AH-d ei erine üksteisest, kuid erineb bakterite ja imetajate ensüümi aktiivtsentrite puhul. Hea eeldus selektiivse ravimi valmistamiseks.
Endosoomi sisu hapestumisel paigutub poor endosoomi membraani ja läbi selle transporditakse letaalne toksiin ja tursetoksiin raku tsütoplasmasse. Siberi katku saaks ravida muteeritud PA valguga. Kui seda viia inimese organismi, siis suudab ta agregeeruda normaalsete PA valkudega eelpooriks ja siseneb rakku, kuid endosoomis ei suuda selline mutantse valguga poor transportida letaalset toksiini ja tursetoksiini endosoomist tsütoplasmasse. *Streptococcus. Gram - positiivsed kokid või kokobatsillid, mis paiknevad kas paarides või pikemates ahelates. Aerotoletantsed anaeroobid, on ka kapnofiilseid (süsinikdioksiidi armastavaid) tüvesid. Katalaasnegatiivsed. See võimaldab neid eristada stafülokokkidest. Kuid on liike, mis sünteesivad peroksidaase, mis võivad H2O2ga anda nn. pseudokatalaasireaktsiooni. Ükski streptokokk ei sünteesi heemi ja annab seega bensidiiniga negatiivse reaktsiooni.
NET- neutrofiil viskab välja rakuvälised lõksud mikroobidele. Trypanosoma cruzi peremeesrakku tungimise kaks erinevat teed. Lüsosoomi kaudu- kinnitub rakule, ca signaal kutsub lüsosoomid Tungib lüsosoomita rakku, tekib varane endosoom, sinna liituvad lüsosoomid Lüsosoomis sekreteeritakse poore moodustavaid valke, lüsosoomi mebraan lüüsitakse ja patogeen vabaneb Kolm viisi kuidas parasiit kaitseb end peremeesraku toime eest. Põgeneb endosoomist või fagosooist Takistatakse lüsosoomiga liitumine Ellujäämine fagolüsosoomis Bakterite rakkudesse tungimise erinevad viisid. Suhtlemine plasmamembraaniga transpordivesiikulite abil. Endosoom ei muutu kunagi hiliseks endosoomiks ega lüsosoomiks. Suhtlemine tsütoplasmavõrgustikuga transpordivesiikulite abil Liiguvad rakud mikrotuubulite mööda Inimest nakatavate uute gripiviiruste tüvede teke.
Nad on evolutsiooni käigus õppinud ära kasutama rakkude endotsütoosi mehanismi, et sel moel rakku pääseda. Gripiviirus näit. kasutab veidi keerulisemat teed. Endotsüteeritud viiruspartikkel satub endotsütoosi vesiikulisse, mis ühineb endosoomiga. Seal on madal pH, mis aktiviseerib viiruse membraanis oleva fusogeense valgu, selle tulemusel ühinevad viiruse membraan ja endosoomi membraan ning viiruspartikkel pääseb endosoomist välja. Osa viiruseid ühinevad raku välismembraaniga, ilma et toimuks endotsütoos. Näit. AIDS-i põhjustav HIV-i viirus ühineb nende rakkude membraaniga, kus on glükoproteiin CD4. See valk on retseptoriks HIV-i viirusele. CD4 valk on olemas T- lümfotsüütide ühel subpopulatsioonil, makrofaagidel ja teatud grupil ajurakkudel. Seega HIV-iu viirus nakatab ainult neid rakke, sellest on aga küll, et viia rivist välja kogu immuunsüsteem. 10