erinevaid vähiliike. Terved rakud saavad samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest, taastub enamik neist ravi mõjust. Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine. [3] Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. Tuumameditsiini meetodid võimaldavad uurida organite verevarustust, neerude funktsioneerimist, peaaju rakke, sapi metabolismi jm. Tuumameditsiin võimaldab saada mitte ainult staatilist kujutust, vaid ka organite töö dünaamikat erinevatel ajahetkedel, näiteks südame töö hindamisel. [3] 2.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine Laevadel tuumaenergia kasutusele võtmine oli revolutsioonilise tähendusega kogu meresõidu ajaloos
suures mahus terapeutilisi valke. Sebrakala (Danio rerio) on varasel arenguperioodil pea läbipaistva kehaga, mis tagab unikaalse visuaalse juurdepääsu looma siseanatoomiale. Kass (Felis sylvestris catus) on oluline mudelorganism võrdlevas imetajate genoomikas, kuna on obligatoorne karnivoor (suurem vajadus teatud loomset päritolu aminohapetele). Ka biomeditsiinis on kassid olulised, eriti neuroteadustes, käitumisbioloogias, reproduktiivses psühholoogias ja endokrinoloogias. Kodukana (Gallus gallus domesticus) kasutatakse arengubioloogilistes uuringutes, kuna ta on amnioot ning väga sobiv mikromanipulatsioonideks ja geeniproduktide üleekspresseerimiseks. Ta on kasulik ka toksikoloogilistes uuringutes tänu ägedale reageeringule keskkonnamürkidele, mille väljendumist saab määrata väliste indikaatoritega: munetud munade arv, koore paksus jne. Reesusmakaaki (Macaca mulatta) kasutatakse laialdaselt inimese haiguste uurimiseks ja
meditsiinilisi aluseid. Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli, tomograafia, gammakamber jt), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus ning teraapiaks (kiiritusravi, radiobioloogia, tomoteraapia jt). Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. 4 Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam (TEJ) ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20.detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27.juunil 1954 N. Liidus Kaluuga oblastis Obninskis võimsusega 5 MW. Suurbritannia Calder Hall`s lasti aatomielektrijaam käiku 17.10
annaabi.ee 
