Probleem majanduskasvu uurimisel: • Kolm esimest tootmistegurit selgitasid majanduskasvu teket vaid osaliselt. „Segase sisuga“ residual-i osatähtsus osutus suureks. • Tehnoloogilist progressi käsitleti eksogeensena, välistegurina. Ta tekkemehhanism ja veel mitmed olulised tegurid jäid „kardina taha“. • Majanduskasvu/arengu käsitluses on aja jooksul nn. eksogeensed (välisteguritega opereerivad) teooriad hakanud loovutama positsiooni endogeensetele (sisemistele teguritele ja seostele rõhku panevate) teooriatele • Endogeensed teooriad rõhutavad positiivsete kõrvaltoimete (externalities) ja ülekandeefektide (spillover effects) tähtsust • Põhirõhk selle uurimisel, kuidas investeeringud inimkapitali ja sotsiaalse kapitali arendamine mõjutavad majanduskasvu/arengut • Eksogeenne ja endogeenne majanduskasv. • Varasem käsitlus (lihtsustatult): a) majanduskasv tekib kahe osise: rakendatud tööjõu
Reguleerivad transkriptsiooni masinavärki – märklauaks RNAP II vahendatud transkriptsiooniks vajalikud transkriptsioonifaktorid. Nt initsiatsioonikompleksi komponendid. RNAP III poolt transkribeeritud lncRNAd 2. Posttranskriptsiooniline regulatsioon – Splaissimine – translatsioon ja – siRNA juhitud geeniregulatsioon – substraadiks endogeensetele siRNAde tekkele 3. Epigeneetiline regulatsioon – Imprinting Xist ja X-kromosoomi inaktivatsioon – X inaktivatsiooni viib läbi Xist lncRNA Telomeersed mittekodeerivad RNAd – lncRNA, mis moodustab telomeerse heterokromatiinse osa koos telomeersete valkudega. • LncRNAde biogenees – transkriptsioon ja protsessimine on väga sarnane
siis kui tarbija on kaupade ostuks ettenähtud raha kulutanud ja piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne igal ostetaval kaubal Tihti on püstitatud ka küsimus, et kui vabad on tarbijad oma tarbimisotsustes ja kas tarbijate valikuid piiravad ainult sissetulekud ja turuhinnad. Majandusteadlaste hulgas puudub ka selge üksmeel reklaami mõjust tarbimisotsuste kujundajana. Tarbija võib oma kasulikkust maksimeerida isoleeritult, kuid tarbimisvalikuid põhjustavad lisaks endogeensetele teguritele ka eksogeensed ehk mittemajanduslikud tegurid, mille all võib vaadelda kaasajooksmisefekti, snobismiefekti ja Vebleni efekti. Kaasajooksmisefekt väljendub inimeste soovis tarbida seda hüvist, mida tarbivad teised. Näiteks avaldub see erinevate moevoolude puhul. Nimetatud efekti tugevus sõltub suuresti ühiskonnas olevast nn võtmegrupist, kes seda hüvist tarbib. Kui hüvise hind langeb, siis nõutav kogus suureneb tänu hinnaefektile. Võtmegrupp,
annaabi.ee 
