vaid säilinud loomade püüdmine ja nende pidamine kunstlikes tingimustes. Kaks kuulsat kaitseala asutati Sydneys ja Lown_Painis. Kuid samal ajal jälgisid zooloogid väga tähelepanelikult loodudes säilinud isendeid. Kui loomadel tekkis raskusi toiduga, viidi nad üle teise piirkonda, kus kasvas palju sobivat eukalüptiliiki. Alles 1953. ja 1954. aastal hakkas olukord vähehaaval paranema. Selleks ajaks ilmusid ulukkoaalad uutesse paikadesse oma endisis areaalis: ida-osariikides. Kokkuvõte See teema on väga huvitav. Sain seda uurides enda jaoks palju uut ja huvitavat teada. Tulevikus, kui võimalus avaneb, võiks seda teemat edasi uurida, näiteks Austraalias. Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes, siiski olukorda parandada. Lisa
september). Talvel tegeldi metsatöödega, käidi mõisavooris, naised tegid lina- ja villatöid. Küünlapäevast algas külviks ettevalmistumine. Karjamaad ja mets olid taludes ühiskasutuses. Saaremaal olid 18. sajandi lõpuks talumajadel juba aknad ja laudpõrandad, valguse saamiseks kasutati küünlaid ja lampe. Liivimaal oli teonädala pikkuseks viis päeva, Eestimaal kuus, kusjuures rannatalupoegade koormised olid tavaliselt väiksemad. Talurahvas: Talupojad lootsid endisis aegu meenutades saada toetust Peterburist. Kõige kurioossem juhtum leidis aset Virumaal Vohnja Jaaniga, keda mõisnik taga kiusanud. Enam kui riigivõim, kaitses talupoegi mõisniku majanduslik huvi. Paljud talupojad põgenesid Petseri kloostri maadele, kuhu tekkisid omaette külad. Talupoegade pagemise takistamine oli rüütelkondade mure. 1756. aastal esitati kava talupoegade Soome pagemise vastu. Aja möödudes muutusid seadused selles osas üha rangemaks. Riigivõim saavutas suuremat edu
ostsid nad siis piiskopile 60 adramaad ,,Vaetele" ja ,,Koddiel'i" külast, mille kohta piiskopp ja siis kuningas 1281 oma nõusoleku avaldasid (U. B. 475). Rahulepingus kurelastega nimetatakse iseäralist sõjakümnist, mille maksmisest aga kurelased vabaks jäetakse (,,den teenden des reise gudes", U. B. 405). Peale nende maksude esineb mõne aja pärast vahel teotegemiskohustus. Seesugune kohustus esineb rahulepingus kurelastega 1267 (v. U. B. 405), kuna endisis lepinguis sellest midagi kuulda ei ole. Siin nimetatakse teiste kohustuste hulgas (§ 5): ,,4 päeva tuleb igaühel tööd teha maal, kus ta asub, orduvendadele, 2 päeva suvel, 2 päeva talvel." Seda määrust on paljud pärastise olukorra järele nii seletanud, et see tähendavat: 4 päeva nädalas, kuid siis ei saa jaotada: 2 talvel, 2 suvel; või 2 päeva nädalas, kuid siis ei oleks tarvis vahet teha talve ja suve vahel. Tähendab, siin tuleb mõista 4 päeva aastas.
annaabi.ee 
