see hakata suhet koormama. Seetõttu on armastussuhtes oluline, et mõlemad partnerid säilitaksid oma isiklikud huvialad ja teised olulised suhted, sest see üksnes rikastab paarisuhet. Nii armunud olla kui armastada võib ka vastuarmastust leidmata. On loomulik, et oma armastusele oodatakse vastuarmastust. Samas ei saa mõnigi kord kindel olla, et tunnetele samamoodi vastatakse, sest ei saa keegi ju panna meid endidki vägisi kellessegi armuma. Vastamata tunnete või lahkumineku riskiga peab armudes ja armastades arvestama. Armastust ei saa kinni hoida või sundida. Oluline on lähtuda oma tunnetest ja olla aus partneri vastu. Olenemata sellest, kuidas armastust käsitada ja liigitada, võib öelda, et armastus on seotud inimese heaolu, tasakaalu ja turvalisusega kogu elu jooksul. Usk armastusse annab lootust ning muudab inimese loovaks ja positiivseks. Iga armastusega tehtud teoga kaasneb midagi head.
Gabrielle-Alexandrine Meleyga sündis kaks last. Zola suri 29. septembril 1902 aastal Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Looming Zola esimene naturalistlik romaan oli ,,Therese Raquin". See oli eelmistest naturalistlikustest romaanidest palju ,,teaduslikum" ja järjekindlam. Selle raamatu tegelased moodustavad traditsiooniline kolmnurga, mees, naine ja tema armuke. Naine ja armuke tapavad mehe ära ning süümepiinades tapavad nad endidki. Raamat kutsus esile viha ja kriitikat. 1868 visandas ta oma elutöö plaani ning pidi valmima romaanisari, mis hõlmab kõiki sotsiaalseid kihte Teises kuningriigis. Ta asus ajastut uurima ning seadis esiplaanile pärilikkuse ning tulemuseks oli perekonnakroonika ajastu ja sotsiaalsete tingimuste taustal. Romaanisarja pealkirjaks sai ,,Rougon- Macquart'id" Zola plaanist ei jäänud ühtegi teost puudu. Ajavahemikus 1871-1893 avaldas ta 20 romaani
reliktkiirguse ülipeenstruktuur taevalaotusel. See oli eriti raske ülesanne. Tuli määrata kiirguse temperatuuri sajatuhandik kraadiseid hälbeid keskmisest. Kuigi see raadiokiirgus on väga homogeenne, näitab täppisuurimine, et tal on keerukas struktuurimuster. Just neist tühistest hälvetest algas mateeria koondumine tähtedeks ja galaktikateks. Hiljem andis sellele koondumisele täishoo gravitatsioon. Nende pisihälveteta poleks Päikest, Maad ega meid endidki. [2] UNIVERSUMI TEKKEST 7 Tekkis koos universumi tekkega. Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku paisuma kuni tänapäevani, üsna väikese keskmise tiheduseni. Tuumareaktsioonid varases Universumis said toota hulgaliselt kergeid elemente, mida nüüdisajal näeme enda ümber, tihedus pidi olema vähemalt kümme
Lisaks meediale kujundab meie mõtlemisviisi ja arvamusi ka diskursus. See milline diskursus mõjule pääseb sõltub paljudest faktoritest, seal hulgas kultuurist ja ajaloost. Diskursuse järgi on võimalik määratleda milline on kehtiv võim. Samas väidab Foucault, et teades diskursuse lätteid on võimalik legitiimsus kahtluse alla seada ning sellele vastu astuda. Arvan,et kommunikatsioon omab meie üle väga suurt võimu, kuid kui seda võimu ei eksisteeriks, ei eksisteeriks meid endidki. Kasutatud kirjandus 1. Manuel Castells ,,Communication Power" Oxford University Press Inc., New York, 2009 http://www.ufabcdigital.blog.br/wp-content/uploads/2012/02/Castells-Manuel- Communication-Power-2009.pdf 2. John Fiske ,,Intoduction to Communication Studies" Taylor & Francis e-Library, 2002 http://books.google.ee/books? id=J3XzYCuDLNYC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onep age&q&f=falsei 3
Mõni nädal hiljem V stseen: Ophelia palub kuningannalt vastuvõttu. Väidetavalt on ta jutt üsna hullumeelne, kuid kuningannale antakse nõu neiu ära kuulata. Ophelia kõne ja laulu põhjal võib järeldada, et ta on mõistuse kaotanud ( laulab valentinipäeva laulu). Kuningas käsib Opheliat jälgida. Ta jagab kuningannaga oma muret olukorra pärast: nad on Poloniuse salamisi matnud ja seetõttu on tekkinud kuukujutud, kus neid endidki süüdlaseks arvatakse. Ka Poloniuse poeg Laertes on Prantsusmaalt tagasi. Tuuakse teade, et Laertes on toetava rahvahulga eesotsas lossi tungimas ja rahvas nõuab Laertest kuningaks. Laertes nõuab kuningalt tõde isa surma kohta. Kuningas vannub, et temal pole Poloniuse surmas süüd. Ilmub taas Ophelia. Laertes tõdeb, et õde on oma mõistuse surnud isale kaasa andnud. Kuningas palub Laertesel isa surma asjaolusid uurida ja siis otsustada,kes on süüdi. Laertes
annaabi.ee 
