(sh.korallisaari). Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Mauna Kea (4205 m) , tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektarist toituvad endeemsed nestelindlased. Väljaveoks kasvatatakse ananassi ja suhkrurooga, oma tarbeks riisi, troopilisi puuvilju ja köögivilja. Kauni looduse ja tervisliku kliimaga Havai on tähtis turismi- ja kuurortpiirkond (eriti Oahu) ning laeva- ja lennuliinide sõlmpunkt. Huvitavat Havai põliselanikud olid polüneeslased. Eurooplastest jõudsid esimestena Havaile 1527.a
Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vaesemaks. 150000 loomariigi asemel säilib siin vaid mõnituhat liiki. Põhjaloomastiku biomass langeb aga sadadelt tuhandetelt grammidelt merepõhja ruutmeetri kohta mõnesaja või mõnekümne mg-ni. Abüssaali iseloomustab toiduvaesus ning ürgne endeemirohke fauna. Viimane koosneb peamiselt käsnadest, ainuõõsseist, kidavakladest, hulkharjas-ussidest, vähkidest, limustest, okasnahkseist ja kaladest. Abüssaaliloomad on kas detriidist toituvad loomad või kiskjad, enamasti ühtlast värvi hapra kehaga ning pikkade jäsemetega, silmad kas puuduvad üldse või on väga suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga. Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki).
tasandik, mille põhjaosas laiub Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. · Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. · Suure Veelahkmeaheliku (pikkus 3620 km) idanõlvad on järsud, läänenõlvad madalduvad laugjalt Keskmadalikule. Aheliku kõrgeim osa on Austraalia Alpid (seal asub ka Austraalia mandri kõrgeim tipp Kosciuszko, 2228 m). Austraalia ja Tasmaania taimestik on endeemirohke (12 000 taimeliigist on üle 9000 endeemsed). Tuntuim endeem on eukalüpt (üle 520 liigi). Kuiva kliima tõttu on ülekaalus kuivalembesed taimed ja ainüksi akaatsiaid on ligi 600 liiki. Austraalia äärmises põhjaosas ning Suure Veelahkmeaheliku ida- ja kagunõlvul kasvavad troopilised igihaljad metsad. Metsa kasvab ka Tasmaanial ning mandri edelaosas. Mandri siseosas valitsevad taimkatteta kõrbed ja raskesti läbitav võsa (scrub).
zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vaesemaks. 150000 loomariigi asemel säilib siin vaid mõnituhat liiki. Põhjaloomastiku biomass langeb aga sadadelt tuhandetelt grammidelt merepõhja ruutmeetri kohta mõnesaja või mõnekümne mg-ni. Abüssaali iseloomustab toiduvaesus ning ürgne endeemirohke fauna. Viimane koosneb peamiselt 2 2 4 käsnadest, ainuõõsseist, kidavakladest, hulkharjas- ussidest, vähkidest, limustest, okasnahkseist ja kaladest. Abüssaaliloomad on kas detriidist toituvad loomad või kiskjad, enamasti ühtlast värvi hapra kehaga ning pikkade jäsemetega, silmad kas puuduvad üldse või on väga suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga
annaabi.ee 
