Pinge tekib liikumisel, mis ei toimu magnetvälja sihis. Kuidas mõista magnetvoo muutust? Magnetvoog näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavad pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog = B S cos(beeta) Ühik 1 Wb Kondensaator (mahtuvus) - on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Elektrimahtuvus on düüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemide võimet salvestada endassse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. Mahtuvuse ühik on 1F (farad) Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/U Juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmes induktsioonvoolu. Endainduktsioon Pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana, mille elektromootorjõudu nimetatakse endainduktsiooni alaktreomotoorjõuks.
(nt valge paber), sest paber peegeldab kiiri kõik suvalistes suundades, nad kattuvad ja osa neist koondub, kõik värvid segamini annavad valge. Kui aga peegeldus on SPEKULAARNE, siis peegelduvad kõik värvid eraldi! Mõtleme: · valgus peab tulema SINU PEALE. · Sinu pealt peegeldub ainult vastav see värv, mis sul seljas on või sinu näo ja silmade jne värv. · See värviline valgus peab langema peegelpinnale. · Peegelpind peab selle korraks endassse võtma ja siis tagasi välja sülitama! (ta peab olema suuteline seda värvust peegeldama või siis peab peegeldunud ja imbunud valguse suhe olema suur, peegeldunud valguse kasuks) · sinu pealt tulevad paralleelsed kiired, peavad ka paralleelselt peegelduma. · Valguskiired peaksid piisavalt erinurkadelt langema objekti peale, et kiired kogu sinu pildi pealt jõuaksid tagasi sinu silma; kusjuures, need kiired nad peavad koonduma sinu silma!
(nt valge paber), sest paber peegeldab kiiri kõik suvalistes suundades, nad kattuvad ja osa neist koondub, kõik värvid segamini annavad valge. Kui aga peegeldus on SPEKULAARNE, siis peegelduvad kõik värvid eraldi! Mõtleme: · valgus peab tulema SINU PEALE. · Sinu pealt peegeldub ainult vastav see värv, mis sul seljas on või sinu näo ja silmade jne värv. · See värviline valgus peab langema peegelpinnale. · Peegelpind peab selle korraks endassse võtma ja siis tagasi välja sülitama! (ta peab olema suuteline seda värvust peegeldama või siis peab peegeldunud ja imbunud valguse suhe olema suur, peegeldunud valguse kasuks) · sinu pealt tulevad paralleelsed kiired, peavad ka paralleelselt peegelduma. · Valguskiired peaksid piisavalt erinurkadelt langema objekti peale, et kiired kogu sinu pildi pealt jõuaksid tagasi sinu silma; kusjuures, need kiired nad peavad koonduma sinu silma!
20 sajanditel oli väga popp teema uurida erinevaid temperamendi teooriaid ehk tüpoloogiaid ning ka Jung tegi oma nö temperamendi teooria. Jungi kaks põhitüüpi olid ekstravert ja introvert. See teooria põhineb inimeste suhtumisel iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse; pealiskaudsus; liigne vajadus endast head muljet jätta; ei meeldi üksi olla; pole väga enesekriitiline), kuid kui see on suunatud sissepoole, on tegemist introvert (suhtlemises ebakindel; tundlik; rikkaliku sisemaailmaga; enesekriitilised; pessimistlikud; pole niivõrd edukad, sest meie kultuur eelistab paremini suhtlejaid). Jung väitis, et need kaks tüüpi näevad vastandites ainult halbu külgi ning seetõttu tekivadki vastandlikud eluviisid jms.
Selle ala domineerimisest mõjutatud käitumine on isikule endale teadvustamata, kuid teistele ilmne. Arusaamatuste korral iseloomustab seda situatsiooni küsimus "Miks mind valesti mõisteti?". Tundmatu ala esileasetamine toob isiku kohta välja sellist teavet, millest ei ta ise ega teised pole antud hetkel teadlikud. Siinsed sündmuste arengud on kõigile ootamatud ning toimuvad sageli äärmuslikes olukordades. See on kõige suurem reserv arenguks avatud ala suunas. Inimesed suhtuvad nii endassse kui teistesse teataval määral subjektiivselt. Üheks põhjuseks on emotsioonid ehk keerukad subjektiivsed mustrid, milles väljenduvad inimese reaktsioonid eluliselt oluliste taotluste ja toimetuleku suhtes. Emotsioonide (tundmuste) kandjaks on inimene, kes neid läbi elab. Seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Meeleolu on pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund, mis mõjutab teisi psüühilisi protsesse pikema aja jooksul.
annaabi.ee 
