eluteed kujundavale ja sotsiaalset sidusust Eestis ning laiemalt kogu Euroopa Liidus tagavale tegurile. Teine uuem temaatika osakonna uurimistöös on seotud aktiivse vananemise küsimustega. Allaste subkultuuride sotsiaalteaduslikest käsitlusest (lk 27-56 raamatu Subkultuurid: elustiilide uurimused põhjal) Subkultuur: inimrühm kellel on ühised arusaamad elust, kindel stiil, maitse ja tegevus. Oluline on seltskonda kuulumine ja teiste endasarnastega koos viibimine ning ühised arusaamad ja väärtushinnangud. • Näiteks grafitijoonistajad ei moodusta oma subkultuuri, see on pigem osa hiphopi subkultuurist, kultuuripraktika, mida harrastatakse eri kontekstis. Nõukogude ajast praeguseni elavatest subkultuuridest said tollal alguse nii punkarite kui ka metal-muusika subkultuur. Allaste (2010): Võrreldes arenenud lääneriikidega on meie ühiskond homogeenne, erisused tekitavad inimestes hirmu. Samas suureneb ka Eesti inimestes sallivus.
kaudne agressioon suurenevad. On ebatõenäoline, et kalduvus panna toime kindlaid kuritegelikke tegusid on pärilik. Pärilikud võivad olla teatud temperamendi tunnused. Leidub palju tõendeid, et kodused tingimused võivad olla tähtsad mõjurid, mis põhjustavad agressiooni ja hilisemat antisotsiaalset käitumist. "Varased alustajad" on need, kes on agressiivsed ning häirivad alg- ja põhikoolis ning sageli sel ajal eakaaslaste poolt tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15
ilma nende algset põhjust teadmata: kui üht ahvi karistati katseobjekti puuduta- mise eest, siis ta õpetas sellest hoiduma ka teise, keda kunagi karistatud ei oldud. 240 Keelekorraldus 30.7 Siserühma määratlemine Pole juhus, et Cameron mainib immigrante. Sotsiaalpsühholoogiast pärinevad sise- ja välisrühma mõisted (Tajfel 1970): inimesele on loomuomane soov samastuda endasarnastega ja vastanduda võõrastele. Korra olulise osa moodustab usaldusväärne vahetegemine sise- ja välisrühma ehk „meie” ja „nende” vahel, keel on aga üks hea käepärane vahend selleks, kõrvuti rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundiga3 . Eesti rahva enesemääratluses on keel lausa kesksel kohal ja põhiseaduseski kaitstud, aga piirkondlikke ja sotsiaalseid keelekujusid
annaabi.ee 
