mõisted, julgeoleku ohud. mõisted: · absoluutne monarhia- riigivorm, kus võim on koondunud ühe isiku kätte · parlamentaarne monarhia · presidentaalne vabariik · parlamentaarne vabariik presidendivalimiste süsteem Eestis, presidendi ülesanded: kuidas toimub valitsuse moodustamise protsess Eestis, kas Eestis on ühepartei või koalitsioonivalitus? nimeta riike kus on üheparteivalitsus! millest see sõltub? kas Eestis on mõeldav moodustada üheparteilist enamusvalitsust? põhjenda vastust! millest sõltub valitsuse püsimine? mis on kompromiss? kas eesti poliitikud on kompromissivalmid? valitsuse ülesanded, valitsuse tüübid, bürokraatia ja korruptsiooni mõiste, valitsuse koosseis mitme astmeline on eesti kohtusüsteem?2. millised on I, II, III astme kohus Eestis? kui inimene ei ole rahul I astme kohtu otsusega, kuhu ja kuidas ta saab edasi kaevata? kui inimene ei ole rahul ringkonnakohtu otsusega, siis kuhu ja kuidas saab ta edasi kaevata
Põhikirja töötas välja valitsus, esitas selle RK-le kinnitamiseks, kuid asunikud ei olnud selle põhikirjaja rahul. Asunike koondus hääletas valitsuse eelnõu vastu. Teemant reageeris lahkumisteadaandega. Järgmise valitsuse pani kokku Jaan Tõnisson. Mõlemad agraarerakonnad jälle esindatud. Tõnissonil ei olnud muud võimalust, tegemist oli kahe suure fraktsiooniga. Olukorras, kus kõige suurem fraktsioon, sotsialistid keeldusid valitsuses osalemast, ei olnud võimalik enamusvalitsust ilma üheta neist kokku panna. Sedapuhku olid aktiivsemad vanapõllumehed. Rünnakud Oskar Kösteri vastu. Tõnissoni III valitsus 09.12.27-12.11.28. Järgimised valimised pidid tulema 29 aasta mais. Toimus omalaadne vangerdus. Valitsuse moodustamise võtsid enda peale sotsiaaldemokraadid, kes alates 25 aastast olid keeldunud valitsuses osalemast. August Rei valitsus 04.12.28-02.07.29. Välja vahetati peaaegu kõik ministrid. Püsima jäi ainult senine kohtuminister Tõnis Kalbus
parteid. Nimelt võib selle süst korral parlamendis kohtade enamuse saada see partei, kes riigi kui terviku mastaabis said häälte vähemuse. Peale selle lähevad majoritaarse süst puhul kõik ülejäänud hääled kaotsi. See süst on kasulik suurtele parteidele, väiksemad jäävad välja. Samas kindlustab majoritaarne süst olukorra, kus parlamenti pääseb väike arv parteisid. Sellise olukorra plussiks peetakse, et sellise parlamendi pinnal on lihtsam moodustada enamusvalitsust, miinuseks peetakse seda, et parlamendi poliitiline struktuur ei kajasta ühiskonna poliitilist struktuuri. Tavaliselt loetakse selle süsteemi miinuseid suuremateks kui plusse. Proportsionaalse süsteemi korral sõltub partei mandaatide arv parlamendis tema kandidaatidele antud häältest (kohti antakse proportsionaalselt häältele). Proportsionaalse süsteemi plussiks loetakse seda, et ta
Põhikirja töötas välja valitsus, esitas selle RK-le kinnitamiseks, kuid asunikud ei olnud selle põhikirjaja rahul. Asunike koondus hääletas valitsuse eelnõu vastu. Teemant reageeris lahkumisteadaandega. Järgmise valitsuse pani kokku Jaan Tõnisson. Mõlemad agraarerakonnad jälle esindatud. Tõnissonil ei olnud muud võimalust, tegemist oli kahe suure fraktsiooniga. Olukorras, kus kõige suurem fraktsioon, sotsialistid keeldusid valitsuses osalemast, ei olnud võimalik enamusvalitsust ilma üheta neist kokku panna. Sedapuhku olid aktiivsemad vanapõllumehed. Rünnakud Oskar Kösteri vastu. Tõnissoni III valitsus 09.12.27-12.11.28. Järgimised valimised pidid tulema 29 aasta mais. Toimus omalaadne vangerdus. Valitsuse moodustamise võtsid enda peale sotsiaaldemokraadid, kes alates 25 aastast olid keeldunud valitsuses osalemast. August Rei valitsus 04.12.28-02.07.29. Välja vahetati peaaegu kõik ministrid. Püsima jäi ainult senine kohtuminister Tõnis Kalbus
annaabi.ee 
