Igale ringkonnale on määratud teatud saadikukohtade (mandaatide) arv. 1. ENAMUS ehk MAJORITAARNE SÜSTEEM Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Enamusvalimiste korral annavad poliitilises elus tooni kakskolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärlddega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Tavaliselt kaasneb enamusvalimistega paiksustsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld (sellist süsteemi koos ühemandaadiliste valimisringkondadega kasutatakse Briti Rahvaste Ühenduse maades ja USAs). Enamusvalimised võivad olla ka kahevoorulised. Kui esimeses voorus keegi ei kogu absoluutset häälteenamust, piisab teises voorus suhtelisest häälteenamusest. Kui valitakse üht isikut ühemandaadilisest ringkonnast, toimub teine voor tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel.
Enamus- ehk majoritaarnevalimine on valimine ühemandaadilistes ringkondades suhtelise enamuse alusel. Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest enam hääli. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus tooni 2-3 suuremat parteid. Sarnaste eesmärkidga erakondi sunnib enamus valimise süsteem ühinema. Enamusvalimiste plussiks on see, et ta tagab harilikult suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälte enamuse. See võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Enamusvalimistega kaasneb tavaliselt paiksus tsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld. (Selline valimis kord kehtib näiteks Suurbritannias, Austraalias, Indias, USA-s ja mujal.) Enamusvalimised võivad olla ka absoluutse enamuse põhimõttele tuginev ehk kahe vooruline. Kui esimeses voorus ei kogu ükski kandidaat (või nimekiri) absoluutset häälte enamust (50% + 1 hääl), siis piisab teises voorus suhtelisest häälte enamusest. Kui valitakse ühte isikut, näiteks parlamendi liiget
pääseb parlamenti mitu kandidaati. 3) Hübriidsed valimissüsteemid Kasutatakse üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Pooled parlamendikohad jaotatakse ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on 2 häält. Ühe annab majoritaarsel põhimõttel kellelegi, kes on seatud üles tema valimisringkonnas, teise proportsionaalsuse põhimõttel üleriigilise nimekirja kandidaadile. Süsteemi kasutatakse Venemaal, Leedus, Saksamaal, Ungaris. Võrreldes enamusvalimistega ei saavuta proportsionaalse süsteemi puhul tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust. Esinduskogu koosseisu liigset killustatust aitab osaliselt vähendada valimiskünnise kehtestamine. Selle kohaselt tuleb esinduskogusse pääsemiseks koguda teatav protsent hääli häälte üldarvust. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem ning parlamendivalimistel on valimiskünniseks 5% üle riigi antud häältest. Valimiskäitumine
annaabi.ee 
