prestiiz ja positsioon muutus päritavaks. Pikapeale kujuneski neist päriliku võimuga ülemkiht ja nende võim alamkihi üle oli selle arusaama järgi vältimatu kaasnähtus e. riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Teise varjandina näevad teadlased, et juba algusest peale on ühiskond kihistund vägivalla ning sunni läbi. Eeldatakse, et näiteks vallutussõjad lubasid võitjatel koguda andameid kaotajatelt, mis läks enamusti võitjate juhtidele. Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada, süvendades ebavõrdust ja ühiskonna kihistumist. Aja jooksul oma seisundit tugevdades arendas ülemkiht välja riikliku korralduse mille abil sunniti alamrahvast varasemast rohkem tööle. Olgugi, et ka selle vaatepunkti toetajad nõustuvad, et lõppkokkuvõteks on seesugune riiklik korraldus kasuks kogu ühiskonnale, on nende meelest riik eelkõige ülemkihi
saab, siis võib tekkida mingi haigus seal) ning normaalne mikrofloora sõltub erinevatest asjadest (nt inimese east ja toitumisest). -) Mis tähtsus on bakteritel looduses ja teistele organismidele? (2p) *) Looduses: lagundavad mitmesuguseid jäätmeid ja surnud organisme. *) Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. *) Bakterid ümbritsevad kõiki organisme ja on enamusti neile kasulikud (nt lagundavad mitmeid orgaanilisi ühendeid). -) Milles seisneb seente kahjulikkus inimesele? (2p) *) Seened toodavad toksiide, mis on inimestele kahjulikud ja mida süües võib haigestuda ning ka surra. * 6. Osa joonista 2 rakku (antud nimi, milliseid on tahetud) ja märgi osad. Lisaks kirjuta eraldi välja 5 taime-/seene-/loomarakus leiduva organelli ülesanded. (3p + 5p) -) Igal rakul neist kolmest on: *) Ribosoom sünteesib kõiki valke.
naaber koolis sama klassi õpilased enda peole. Vahel kutsuti ka kaugemaid koole või mindi ise teise kooli klassiõhtule. Seda peeti lõbusaks ja huvitavaks. Klassiõhtutel valmistati vahel koolis toitu näiteks võileibu . Nendel pidudel tantsiti, mängiti, lauldi ning aeti juttu. Õpilastele meeldisid klassiõhtud. Klassiõhtute söö, muusika ja mängud Tolleaegsetel klassiõhtutel söödi Kooke, kringleid, kartulikrõpse, küpsiseid, limpsi või morsssi. Enamusti koguti raha ja siis mindi poodi ning osteti seda mida sai . Komme eriti ei olnud klassiõhtu toidu laual kunaa need kadusid kähku ning neid sai harva. Klassiõhtutel mängiti igasugu mänege nt: pikk- nina, Saalimänge – rahvaste pall, erinevad teistmoodi võistlused nagu nt kotijooks, jooksmine koos munaga (muna oli lusikas ja ühes käes, ei tohtinud seda maha kukutada), võistlused, kus olid saapapaelad seotud ja nii tuli joosta
annaabi.ee 
