alade sõjalis-strateegilist tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Vene impeeriumi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek. Tsaaririigi valitsusringkonnis kardeti baltisakslaste võimalikku orienteerumist Saksamaale; Vene võime muutis eriti murelikuks võimalus, et sakslastel õnnestub eestlasi ja lätlasi ümber rahvastades muutuda Baltikumis enamusrahvuseks. Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile
kuid enim on Rõzkovo esmaasukaiks peetud Ingerimaalt Jamburgi maakonnast välja 1A. Jürgenson "Siberiga seotud eestlased teisel pool Uuraleid"1998, lk 6-7. saadetud talupoegi. Pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1820. aastatel hakkas külasse tulema ka eestlasi2. Tsaari ukaas (1845) määras Lääne-Siberis elavate luterlaste asupaigaks Rõzkovo. Sestpeale kasvas asunduse elanike arv kiiresti. Pikka aega olid eestlased Rõzkovos enamusrahvuseks. Ruumikitsikus ja viljaka maa vähesus sundisid Rõzkovo pastor Meyerit ja Venemaa evangeelsete luteri usu kiriku konsistooriumi taotlema valitsuselt Lääne-Siberi luterlaste uusi elupaiku3. Sobiv koht leiti Jelanka vallas Omi jõe kaldal. Ümberasuminealgas 1861. aastal. Esialgu tekkis kolm küla: lätlaste rajatud Riia (Lätiküla), eestlaste Revel (Viruküla), Soome soomlaste-rootslaste Helsingfors (Rootsiküla). Veidi hiljem asutasid Ingerimaalt väljasaadetud ja nende
tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Venemaa Keisririigi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek. Venemaa Keisririigi valitsusringkonnis kardeti baltisakslaste võimalikku orienteerumist Saksamaale; Vene võime muutis eriti murelikuks võimalus, et sakslastel õnnestub eestlasi ja lätlasi ümber rahvastades muutuda Baltikumis enamusrahvuseks. Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti Narodnaja Volja terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 1881–1894) troonile tõustes: