Landeswehri sõda : Eesti toetas ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma alal läti väeosi. Sakslased olid Kuramaale taganenud (enamlaste survel) ning Lätis oli keerukas sõjaline ja poliitiline olukord. Rinnet PA vastu hoidsid baltisakslastest Landeswehr ja Rauddiviis kindral R.von der Goltzi juhtimisel. Lätis taheti luua vasallriik, kus säiliks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse. Antant püüdis Saksamaad talitseda, kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased tõmbusid ida poole ning eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks. Juunis puhkesid lahingud : sakslased löödi Võnnus(23.juuni Võidupüha) puruks, Riiagi oleks ära võetud, kui lääneliitlased poleks rahu sobitanud(3.juuli)
baltisakslastest LandesWher ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis kindral R. von der Goltzi juhtimisel. Esimesest kaotusjärgsest ehmatusest toubunud Saksamaa klammerdus idas oma vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud sakslaste meelest küllalt järelandlik, asendati see 1919. aasta aprillis vägivaldselt pastor A. Nniedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti Punaarmee vastu, vallutasid Riia ja korraldasid enamlusesõbralikkuses kahtlustatute kallal kohutava veresauna. Samal ajal tungisid põhjast Lätimaale Eesti väed. Kahe tule vahele jäänud punased tõmbusid paanikas ida poole
vahel. Eesti poolel oli Birk, M. Püüman (Sotsiaaldemokraat), Julius Seiamaa, Rink. Vene delegatsiooni juhtis: Leonid Krassiv (Teedeminister), Maxim Litinov (Välisministri asetäitja). Ülesandeks oli väljaselgitada enamlaste tõsisus, kuid midagit ei toimunud. Mõlemad pooled olid huvitatud rahu sõlmimisest ning kokkuleppiti, et rahu tegemine tuleb lähiajal. Petrogradi operatsioon: Loodearmee pealetung ja Rahvaväe osalus selles: Suvel 1919 hakkasid Antandi riigid kavandama uut enamlusevastast operatsiooni, milles tehti panus Baltikumis tegutsevatele Vene valgetele armeedele ning siinsete noorte rahvusriikide relvajõududele. Pealöögi pidi Petrogradi suunas andma Loodearmee, mille toetamine oli tehtud Rahvaväe ülesandeks. See plaan oli sobilik Eestile, sest see oli hea võimalus laiendada Eesti ja Venemaa vahelist puhvertsooni. Kuid tähtsaim argument selle vastu oli suur sõjatüdimus. Üha enam eestlasi pooldas
annaabi.ee 
