taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole.Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni,maailmasõja aegse kaitseliinini,kuhu sakslastel õnnestus koondada märkimisväärsed jõud; lahingud;hõivasid väina suudme(eestlased) johan pitka juhtimisel; olkord oli selge et sakslased riiat enda kä pidada ei suuda;Vaherahu ettepanek;Sõda oli läbi;Antanti kimbutas hirm et eestlased mutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu.3 juulil Strazde koolimajas alkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt saksamaale. 40.Vabadussõja lõpp ja Tartu rahu Küsimus võimalikust rahust Landeswheri sõda oli võidetud kuid vabadussõda kestis edasi; Eraldirahu variant; Loodearmee lõpp ja narva kaitsmine Judenits juhtimisel alustasid 1919 okt. Pealtungi Vene valge kaaartlased ; Teda toetasid tiiadelt Eesti
murendama. *selle operatsiooniga sai hakama Johan Pitka juhitud Eesti merevägi *eesti sõdurid valmistusid ülimaks sisemarsiks baltisakslaste hälli. Paraku seda neile ei antud. *sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesri väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahulepingu ja Landeswehri sõda oligi läbi. * antandi kimbutas hirm, et eestlased muutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu. * 3. juulil Strazde koolimajas allkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. 40. VABADUSSÕJA LÕPP JA TARTU RAHU 1919-1920 Küsimus võimalikust rahust * landeswehri sõda oli peetud , kuid Vabadussõda kestis edasi. * Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seini eksisteerivaid asutused ja lõpetas näitemängu ,,iseseisvast töörahva riigist".
ja sundis kahuritulega vaikima Riiat merelt katnud suurtükipatareid. Oli selge, et sakslased Riiat enda käes hoida ei suuda ja Eesti sõdurid valmistusid ülimaks triumfiks sissemarsiks baltisaksluse hälli. Paraku seda neile ei antud. Sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesti väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahuettepaneku ja Landeswehri sõda oligi läbi. Antanti kimbutas hirm, et eestlased muutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu. 3. juulil Strazde koolimajas allkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. Riiga naasis Ulmanise valitsus. Landeswehri sõda oli eestlastele meeliülendav kogemus, mis väärib tähelepanu ka sõjalises mõttes, sest vastaste näol oli tegemist kogenud ja karastunud sõjameestega. Psühholoogilises plaanis oli oluline see, et eestlaste kollektiivsest teadvusest kadus viimnegi põhjus
annaabi.ee 
