Esimene AK valimise katse 1918 aeti enamlaste poolt nurja. 1919 viidi valimised läbi 23 aprill "Estonia saalis" liidriks sai August Rei, etteotsa tööerakondlane Otto Strandman, peagi Jaan Tõnisson hakati menetlema maaseadust (1919 okt) ja põhiseadust (1920 juuni) 39. peatükk Landeswehri sõda juuni-juuli 1919 23. juuni 1919 Eesti võit Võnnu all (Võidupüha) Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) pünaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased
*Asutava Kogu esimeheks valiliti August Rei. * Asutav Kogu hakkas menetlema kaht ülimalt olulist seadust maaseadust ja põhiseadust *maaseadus võeti vastu 1919 a oktoobris *põhiseadus võeti vastu 1920. a juunis 39. LANDESWEHRI SÕDA 1919 Landeswehri sõja põhjused *1919 a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. *Lätis oli 1918 a nov võimule tulnud Kärlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlamsest : 1) enamlusel oli lätlaste hulgas märksa laiem kandepind 2) Lätis oli tegutsema jäänud Landeswehr ja Rauddiviis. * Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis. * baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.. säilima pidid mõisad ja nende kaufu ka baltisakslaste võim.
a oktoobris) ja põhiseadust (võeti vastu 1920. juunis). Peatükk 39 LANDESWEHRI SÕDA 1919 Sõja põhjused 1919. a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. Sellal, kui sõda enamlastega oli kandunud Petrogradi alla ja Pihkvast itta, võtsid sündmused Lätis eestlaste jaoks ebameeldiva pöörde. Lätis oli 1918. a novembris võimule tulnud Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlam, ja seda kahel põhjusel. Esiteks oli enamlusel lätlaste hulgas märksa laiem kandepind, kui eestlaste hulgas, millel omakorda olid mitmed ajaloolised põhjused. Alates Läti mõnevõrra kiiremast tööstuslikust arendust kuni läti küttide võitluseni maailmasõjas. Teiseks oli Lätis tegutsema jäänud märkimisväärne saksa väekontingent baltisakslaste Landeswehri (ligikaudses tõlkes maavägi) ja riigisaksa vabatahtlikest koosneva Rauddiviisi näol
väeosade loomiseks Eesti 2. diviisi alluvuses. 17. veebruaril saabus Tartusse grupp Läti ohvitsere ning töö algas. 28. veebruaril mobiliseeriti kõik Eestis elavad lätlased, hiljem ka lätlased Eesti vägede kontrolli all olevatel Põhja-Läti aladel. 31. märtsil moodustati Läti brigaad, mille ülemaks sai kindral Jorģis Zemitāns ja mille tugevuseks oli umbes 9800 meest. Landeswehri sõja põhjused. Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) punaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa-Läti riiki
annaabi.ee 
