peale Kehra staadioni renoveerimist, ning ehitust jätkati 2017. aasta suvel. 8 KEHRA LAHING Kui punased olid 3. jaanuaril 1919. aastal Valklas ja Priskel taganema löödud, otsustasid nad anda löögi lõuna poolt ja vallutada Kehra jaama. Seal oli kaitsel olnud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi olema märguandeks üldisele enamlikule väljaastumisele juba Tallinnas. Siin oli kaalul kogu Eesti saatus. Punaste rünnak algas 4. jaanuaril ja kaitseliidu üksused olid sunnitud peagi taganema. Samal ajal jõudis Kehrasse remondist tulnud soomusrong legendaarse kapten Anton Irve juhtimisel, kes liikus vastasele julgelt vastu. Mõned kilomeetrit ida pool algaski lahing. Soomusrongi ilmumine ja välja saadetud dessant oli vastasele täielik üllatus. Lahingukoht
Paraku pingestas maareform Eesti suhteid Saksamaa ning teiste riikidega, kelle kodanike hulka mitmed endised suurmaaomanikud kuulusid. Euroopa avalikkusele tundus Eesti maareform liiga radikaalne, kohati suhtuti sellesse koguni kui enamlikku ettevõtmisse. Samas tagas reform noorele vabariigile piisava toetajaskonna: tänu sellele rajati üle 30 000 uue talu, mille värsked omanikud polnud enam vastuvõtlikud ka Tartu rahulepingu sõlmimise järel Moskva poolt levitatud enamlikule propagandale. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide iseseisvumine polnukski ilmselt mõeldav ilma maareformideta ja suurmaaomandi jagamiseta endiste pärisorjade järeletulijatele. Kuid samas tähendas see kurssi eelkõige agraarsele arenguteele, väiketaludele orienteeritud põllumajandusele. Pikemas perspektiivis mõjutavad need otsused Eestit tänaseni: nostalgia talupoegliku, põllumajanduse-keskse ühiskonna järele halvas mitmete poliitikute seisukohti veel ka peale taasiseseisvumist 1991
Vm siseasjadesse, siis tekkis soov Vm asjust eemale hoida. Apr-mai 1919 viidi ära Briti ja Prn sõjalaevad Mustalt merelt, tõmmati ära Prn maaväed, Kesk- Aasiast ja Taga-Kaukaasiast lahkusid Britid, Nov jõudis tagasi tõmbumise järjekord ka Põhja-Vm-le. Meeleolud Põhjaarmees halvenesid kiiresti. Veebr 1920 vallutasid punased Arhangelski, märtsis võtsid ka Murmanski. Põhjaarmee sisuliselt lakkas olemast. Seega 1920 alguseks võis enamlikule juhtkonnale jääda mulje, et kodusõda on lõppenud- likvideeritud olid ida-, lõuna-, põhjarinne, ka Judenitš oli tagasi löödud. Olid ära unustanud kindral Wrangeli Krimmi poolsaarel. Ta oli pärast Denikini lahkumist kogu oma väegrupeeringu ümber formeerinud, kandis Vene Armee nimetust, tema staabi juures alustas tegevust Lõuna-Vm valitsus. Valitsuse eesotsas Aleksander Kivošein, Stolõpini mõttekaaslane. Välismin oli Pjotr Struve, kes
annaabi.ee 
