Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogus kinnitatud seadusandlikud aktid. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks. Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Sündis uus riik See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist Venemaaga, sest ei Vene Asutaval Kogul ega Ajutisel Valitsusel (ammugi mitte enamlikel võimuorganitel) olnud nüüdsest õigust Eesti asjadesse sekkuda. 1920.–1930. aastatel leidsid toonased juhtivad õigusteadlased (Ants Piip, Jüri Uluots, Artur-Tõeleid Kliiman jt), et Maanõukogu otsus tähendas, vähemalt juriidilises mõttes, iseseisva Eesti riigi loomist. Sest kuigi otsus ei kõnelenud otsesõnu iseseisvast Eesti riigist, siis eraldumine senisest emamaast ja Venemaast sõltumatu seadusandliku võimu loomine tähendas paratamatult ja automaatselt uue riigi sündi
detsembril, kujunedes kiireks ja edukaks. Üksteise järel langesid punaväelaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. Algas sissetung Kesk-Eestisse. Olukord Lõunarindel, Tartu langemine- Kõige lootusetumad meeleolud valitsesid Lõuna-Eestis, kus peremehetsesid veel Saksa okupatsiooniväed, ning Eesti tsiviil- ja sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Keegi ei takistanud punaväe sissetungi. Rindele saabunud Rahvaväe allüksused sunniti taganema, ning kui enamlikel agitaatoritel õnnestus lisaks sellele vallandada Tartus rahutused, siis otsustasid sõjaväejuhid linna maha jätta. Valgast pöördus Punaarmee grupeeringu löögivõimelisem osa - Läti brigaad - Riia suunas, väiksemad üksused aga jätkasid pealetungi Pärnule ja Viljandile. Olukorrahinnangud aastavahetusel- Otsene oht ähvardas Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Olukord näis lootusetuna. Kõikjal ilmnesid käegalöömine ja saatusega leppimine
jälle aeg-ajalt korduvatest Vm vapustustest, mis on tuntud üldnimetuse all „Segaduste aeg“. Kodusõda puhkes peaaegu üheaegselt erinevates Vm regioonides, eriti tähtsad olid sündmused Lõuna-Vm-l ja Vm idaosas. Algatajateks võib osaliselt pidada kasakaid. Doni kasakad olid 1917 valinud oma kasakaväe pealikuks, atamaniks, kindral Aleksei Kaledini. Tema juhtimisel püüti Okt pöörde järgselt kaitsta Donimaa autonoomiat, mitte lasta sisse tungida enamlikel ideedel ja valitsusel, vaid olla ise. 1918 alguseni suutsid Doni kasakad oma asualad enamlusest enam-vähem puhtad hoida. 1918 jaan koondasid enamlased kasakate vastu ulatuslikud punakaardi salgad ja alustasid pealetungi. Kasakate tagalas oli 5.kolonn sealsete tööliste ülestõusude näol. Doni kasakaid suruti tagasi, hõivati suuremad linnad, kasakaväe võimetes pettunud Kaledin lasi end maha, suur osa kasakaväest läks laiali, koduküladesse tagasi
annaabi.ee 
