Aleksandr Kerenski, mille lubadus oli toetada valitsust vördväärselt rahva tahte täitmisega. Ajutine Valitsus lubad tagada demokraatlikud vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu. Sõda Saksamaaga siiski jätkus. Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud suurendasid aga anarhiat, ning Ajutise Valitsuse autoriteet langes. Poliitiline elu muutus kaksikvõimul väga kirevaks, tõsis esile neli parteid,mis jagunes kadetideks, esseerideks, vähemlasteks ja enamlasteks. Viimse eesmärgiks oli kehtestada sotsialistlik Venemaa.Oktoobripööre Venemaal, ,selle tulemused, Bresti rahu Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et enamlased kasutasid seda ära võimule tulekuks. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi muuta. 25. oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimule ülemineku enamlastele vormistas 26
4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast. Tekkis tänu Vene sotsiaaldemokraatide lõhenemisele enamlasteks ja vähemlasteks. 7. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) - Gustav Suits 8. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP). Ivan Rabtsinski, Jaan Anvelt. 2.5 Omariikluse idee areng Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. Maapäeva saadikute nõupidamine, Poska on seisukohal, et Eesti tuleb
Ükski teine Eestis tegutsenud partei ei teinud oma propagandat nii aktiivselt kui enamlased. Panid Eestis korraga käima 3 ajalehte. Eesti keeles ilmus ajalhet Kiir, mis oli mõeldud tööstustöölistele, selle toimetajaks Jaan Anvelt. Teise eestikeelse lehena ilmus Maatamees - mõisatöölistele ja talusulastele, toimetajaks Hans Pögelmann ja kolmandana ilmus venekeelne ajakiri Tõehommik, mille toimetajaks oli Ivan Rabtsinski. Kujunesid kõige olulisemateks enamlasteks. Nende ajaleht püüdis jätta muljet, et nende ajaleht ilmub vabrikutööliste annetuste toel - tegelikult see nii ei olnud. Fakt on see, et ajakirjanduse summad tulid üle-Venemaaliselt parteilt. Selline väga massiivne, kindlalt suunatud kihutustöö oli üheks põhjuseks, miks nad edu saavutasid. Teiseks nende propaganda viis, mida iseloomustas demagooga ja populism. Enamlased püstitasid 3 loosungit: rahu - sõja kohene lõpetamine, maad ja leiba
Nende vastu oli Lenin ka halastamatu ja armutu, leidis, et jõud on ühinemises ja ühistegevuses, lahkulöömist rahvuslikult alusel ei saa olla. Vaidlusobjekte oli veel hulgaliselt. 1903 tuli Brüsselis kokku VSDTP II kongress. Sellel tõepoolest sai teoks VSDTP sisuline loomine, töötati välja parteiprogramm, valiti keskkomitee, loodi sidemed kõikide Vm-l tegutsevate sotsdem ühingutega, koondati VSDTP egiidi alla, algas tormiline areng. Tähendas ka vene sotsdem lõhenemist enamlasteks ja vähemlasteks. Enamlaste jõulisemaks kujuks oli Lenin, vähemlaste poolel Plehhanov ja Tsederbaum, Axelrod kõikus nende vahel. Lõhenemine toimus tühises küsimuses- aja jooksul hakkasid ilmnema ka suuremad ja olulisemad erinevused. Enamlased lähtusid puhtal kujul marksismist, sots revol peab teostama proletariaat, tööline peab kasvama arvuliselt, peab paranema üldhariduslik ja maj olukord, alles siis võib rääkida sots revol teostamisest
annaabi.ee 
