toidukulud eriti), siis osutub sissetulekute võrdlemine mõneti problemaatiliseks. Tallinnas, kus tulud (ja kulud) on suurimad, on 29% eestlastest ja 45% mitte-eestlastest TP tasemelt sarnased, saades sissetulekut kuni 1500 krooni. Kui ühendada tulurühmad kolmeks kategooriaks: absoluutselt vaesed pered TP-ga kuni 1000 krooni, osaliselt kindlustatud pered tuluga 1001 kuni 3000 krooni (kus mitte-eestlastel on valdavalt TP kuni 2000 krooni) ja enamkindlustatud pered Tpga üle 3000 krooni, kujuneb järgmine struktuur Oluliseks teguriks, mis diferentseerib mitte-eestlaste sissetulekuid, on elupiirkonna kõrval kodakondsus, mis omakorda on seotud vanuse ja haridusega. Suhteliselt nooremad ja haritud mitte-eestlased Eesti kodanikud (21% kõrgharidusega) on majanduslikult seisundilt eestlastega sarnased ning nende toimetulek on kasvava trendiga. Vaestena määratlevad end valdavalt pensioniealised Venemaa kodanikud (60% neist on vanuses 55
vastastikust ausameelsust; võrdsed põhivabadused olgu tagatud kõigile kodanikele; ainult pluralismi reaalne olemasolu ja lojaalse opositsiooni tolereerimine annab valitsusele legitiimsuse; 6 / 20 ühiskonnaliikmete võimaluste aus võrdsus (ja institutsionaalsed instrumendid, et seda võimalikult suuremal määral saavutada, näiteks jaotava õigluse ehk erinevusprintsiip); enamkindlustatud ei tohi olla heal järjel nende arvel, kes on halvemal järjel (vrd Juhan Parts: "Rikkusele ei tohi seada mingeid piire!"); majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust tuleb püüda reguleerida ja kontrolli all hoida, et takistada ühiskonna ühe osa domineerimist teiste üle; igaühe põhivajadused peaksid olema rahuldatud; õigluse üldkontseptsioon näeb ette, et kõige vähem kindlustatute olukord oleks võimalikult hea (siis kasvab ka enamkindlustatute heaolu);
"Kvalifitseeritut" ei heideta tänavale nii sageli, kui mustatöölist, kuid ka tema ei ole kaugeltki sellisest saatusest prii. Kui ta ei osutu töötuks lihtsalt töö puudumise tõttu, tabab teda lokaut või tööpuudus streigist osavõtu tagajärjel. Siin maksab töötasuga kindlustamatus oma eest julmalt kätte kogu majandusele. Maapoiss, kes kolib linna, meelitatuna sinna palju kergema näiva tööga, lühema tööpäevaga ja teiste linna ahvatlustega, keda on õpetatud saama enamkindlustatud töötasu, lahkub töölt vaid sel juhul, kui omab vähemalt kindlat lootust saada teist tööd. Põllumajandustöötajatest valitseb suur puudus, seepärast on väheusutav kestev tööpuudus nende tööliste seas. On ekslik arvata, et noor poiss, kes läheb suurde linna, on juba algusest peale tehtud halvemast materjalist kui see, kes on tugevasti jäänud maale pidama. Ei, vastupidi, kogemus näitab, et linna kolinud tegelased maalt
annaabi.ee 
